/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/08/14123890t1hfbb1.jpg)
Kui leidub ravim, mis tervisehädale kiiresti leevendust pakub, võib selle rohu kasutamisest kergesti saada harjumus. Harjumus võib aga kaasa tuua sõltuvuse või lausa tervisekahjustuse.
Merit (44) on teda sügiseti ja talvel vaevava nohuga kimpus olnud nii kaua, kui end mäletab.
“Päeval pole hullu – kui õhk ninast läbi ei käi, siis hingad lihtsalt suu kaudu,” räägib ta. Ööd on naise jaoks nohuperioodil aga tõeline põrgu.
“Kui ikka oled aastakümneid harjunud magades hingama nina kaudu, siis nohu ajaks ümber ei õpi,” tähendab ta.
Kui Merit – sellest on juba aastaid tagasi – telekast Sudafedi reklaami nägi ning kuulis ka sõpru seda kiitmas, otsustas ta ka ise selle järele proovida. Et kas lubadus nina limaskesta turset vähendava ravimi abil kiiresti lõõrid lahti saada ikka vastab tõele. Ja ennäe imet – juba veerand tunni pärast sai nina kaudu vabalt hingata. Enne uinumist üks surts spreid kumbagi sõõrmesse võimaldas rahulikult hommikuni magada.
Sprei infolehest luges Merit, et vastavalt vajadusele võib Sudafedi ehk ksülometasoliinlahust ninna pihustada kuni kolm korda päevas, ent üle seitsme päeva seda ravimit kasutada ei tohi.
Merit leidis, et kuna tema laseb spreid ninna vaid õhtuti enne magamaminekut, siis pole lugu, kui ta kasutab Sudafedi kauem kui seitse päeva. Nii sai seitsmest päevast mitu nädalat, mitmest nädalast aga mitu kuud.
“Päeval polnud mul enam ammugi mingit nohu, aga niipea kui saabus õhtu, läks nina umbseks,” meenutab ta. Et saaks öösel rahulikult magada, tuli taas spreid ninna pihustada.
“Sain aru, et küllap on mu organism Sudafedist sõltuvusse sattunud,” lausub Merit. Et nõiaringist välja saada, otsustas ta Sudafedist päevapealt loobuda.
“Nohu mul ju tegelikult enam polnud,” nendib ta.
Kui nina õhtul taas kinni läks, pihustas Merit Sudafedi asemel sõõrmetesse soolase ookeanivee baasil toodetud ninaspreid.
“Vabalt hingata ma nina kaudu ei saanud, aga kõige hullem olukord ka ei olnud,” räägib Merit.
Soolvett pihustas ta ninna ka järgmisel õhtul, ent ülejärgmisel selleks enam vajadust polnud.
Tabletid tõid neerukahjustuse
Kuuekümnendates eluaastates saarlane Mari teab omaenda kogemusest, milline tagajärg võib olla sellel, kui valuvaigisteid liiga palju ja liiga kaua võtta.
“Üksvahe võtsin Dicloperli tablette lausa peoga,” ütleb tablettide abil põlveliigeste valu leevendada püüdnud naine. “Praegu ma tean, et haarasin tablettide järele liiga kergekäeliselt, aga mis teha.”
Naise sõnul soovitas tal valu vastu just Dicloperli manustada arst.
“Ta vaatas mu digiloost järele, et olin varem neid tablette ostnud harva,” räägib Mari. “Tohter leidis, et niimoodi pole sellest ravimist kasu ning soovitas kuuri teha: võtku ma rohtu igal hommikul ja igal õhtul, siis pidagu vahet ja tehku paari nädala pärast uus kuur. Eks ma siis nii hakkasingi tegema.”
Mari tegi selliseid kuure üsna kaua – kuni ta neerud tegevuse lõpetasid. “Sain kuus dialüüsi ja olin kaks nädalat mandril haiglas,” ütleb Mari. “Praegu peaks mul neerudega enam-vähem olema.”
Mari sõnul pole arstid talle konkreetselt öelnud, et just valuvaigistitega liialdamine neerudele põntsu pani. “Sellele on ainult vihjatud,” märgib ta.
Dicloperli Mari enam ei võta.
“Ootan järjekorras, et liigesevahetuse operatsioonile minna,” räägib ta. “Näis, kas see aitab või tuleb teine liiges ka uuega asendada, sest see on vähemasti sama hullus seisus.”
Unerohi – igaõhtune kaaslane
Perearst Kairi Rohtla sõnul on ravimisõltuvus kerge tekkima näiteks unerohtudega, eriti vanemas eas. Perearst kirjutab tihti prooviks unerohu pikalt vaevanud unetuse puhul, et inimene saaks välja puhata ja hakata oma normaalset unerütmi taastama.
“Pahatihti jääb see unerohi igaõhtuseks kaaslaseks, sest ilma selleta on raske uinuda, kui ei ole unetuse muude põhjustega tegeletud,” tõdeb dr Rohtla. “Kui mõni vanemaealine on harjunud juba aastaid enne magamaminekut näiteks pool tabletti unerohtu võtma, siis löövad perearstid ka sageli käega, et mis see siis ikka halba teeb, ning muudkui pikendavad palutud retsepti.”
Teise näitena tõi Rohtla käsimüügist saadava ibuprofeeni, millega sageli leevendatakse pingepeavalu.
“Kui elus on parasjagu raskem periood ja peavalusid rohkem, võetakse rohkem ka rohtu,” räägib dr Rohtla. “Kui liiga palju ibuprofeeni tarvitada, provotseerib see uute peavalude teket. Inimene satub suletud ringi ega mõista, miks tal nii sagedasti pea valutab.”
Tema sõnul on sama lugu Sudafedi ja teiste ägeda nohu raviks mõeldud ninaspreidega, mis toimivad väga kiiresti ja hästi. Kui nende kasutamist õigel ajal mitte lõpetada, siis harjub nina limaskest nende toimega ega saa ilma rohuta enam hakkama.
Dr Rohtla sõnul juhtuvad sellised asjad tavaliselt siis, kui inimestel on kiire ja oma tervisele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Kui on olemas rohi, mis kiiresti lahendust pakub, muutub selle kasutamine harjumuseks ning inimene ei saagi aru, et ühel hetkel on tekkinud juba “sõltuvus”.
“Ütlen sõna “sõltuvus” jutumärkidesse panduna seepärast, et osa inimesi kardab ravimitest sõltuvusse jääda – eriti antidepressantidest, kuna neid peab ju nii kaua võtma, et sellest jäävat sõltuvusse,” lausub dr Rohtla. “Tegelikult see nii ei ole ning päris sõltuvust tekitavaid ravimeid kirjutatakse välja ainult ülima ettevaatlikkusega.” Tähendab ju sõltuvus pidevalt suurenevat vajadust mingi aine järele, mille hankimise nimel ollakse kõigeks valmis.
Dr Rohtla sõnul on kahjuks üsna levinud ka see, et inimesed kipuvad omavahel ravimeid jagama. “Ikka tuleb ette, et keegi annab oma rohtu teisele proovida või laenuks,” tõdeb perearst. “Et kui see teda aitab, siis aitab äkki ka sõpra.”
Nii jagatakse oma vererõhuravimeid, retsepti alusel müüdavaid valuvaigisteid, rahusteid.
Kairi Rohtla sõnul pole selline käitumine aga sugugi hea mõte, sest ravimitel võivad olla näiteks koostoimed mõne teise rohuga, mida patsient tarvitab.
“Seega ei ole mõistlik teisele inimesele määratud ravimit enda peal proovida, vaid esmalt ikka arstiga konsulteerida,” lausub dr Rohtla.
Perearsti sõnul võib ravimitega liialdamine tervist hoopis rängalt kahjustada. “Üks noor patsient sõi peavalude tõttu ohjeldamatult paratsetamooli ning sattus lõpuks kollasena ja maksakahjustusega haiglasse,” toob Kairi Rohtla näite. “Õnneks ta siiski paranes.”