R, 27.01.2023

Energiasõltumatu mahesaar on meie teha

Energiasõltumatu mahesaar on meie teha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rainer Paenurk
Rainer Paenurk Foto: Erakogu

“Mina küll tunneksin uhkust, kui saaksime igas ilmakaares välja hüüda, et elame rohelisel energiasõltumatul mahesaarel! See sisukas loosung avab pauguga täna veel kinnised uksed,” ütles Saaremaa ettevõtluspäeva konverentsi avakõnes sihtasutuse Saare Arenduskeskus juhataja Rainer Paenurk.

Üha sagedamini räägitakse kliimamuutustest, keskkonnasõbralikkusest, jätkusuutlikest lahendustest ja taastuvenergiast. Keegi meist ei soovi tasuda kasvavaid summasid igapäevateenuste eest, nagu see juba septembrikuistel elektriarvetel kajastus.

Sisuliselt kõik kohad Eestis peale Tartu ja Tallinna on hääbuva rahvastiku ja püsitegevuse ning vananeva elanikkonnaga piirkonnad. Ainult ettevõtlus, piirkondlike tugevuste võimendamine ja kohaliku ressursi väärindamine võiks nende konkurentsivõimet ja lisandväärtust tõsta.

Saare maakonna tugevused ja võimalused on meri sinimajanduse ja vesiviljeluse ning tuul ja päike taastuvenergia näol. Julgete ja arukate otsustega on võimalik rohepöörde eesmärke arvesse võttes majandust elavdada ning saartele uusi investeeringuid tuues ka meie inimeste elujärge oluliselt parandada.

Rohepöörde eesmärkide saavutamiseks möödapääsmatult vajalik ressurss tuleks realiseerida maksimaalselt nii, et kohalikud kogukonnad sellest võimalikult suurt kasu saaksid.

Võita on väga palju

Rohepööre on minu hinnangul majandusprojekt, kus ettevõtjatel ja investoritel on huvi ning riik koostöös kogukondade ja kohalike omavalitsustega peaks selle huvi pehmelt öeldes omakasupüüdlikult kanaliseerima, täiel rinnal koostööd tegema ning potentsiaalsete investeeringute maandamist kõikvõimalikul kujul ette valmistama.

Rohepöördeprojektis on paika pandud raamid, millest olulisimad on taastuvenergia osakaalu suurendamine, süsinikuheitme vähendamine ja kohaliku toorme väärindamine.

Kõik see loob omakorda väga palju võimalusi uute ärimudelite tekkeks ja rakendamiseks, mis sarnase ühiskokkuleppeta nii kiiresti ei juhtuks. See, mis on toonud meid siia, ei vii meid enam edasi ning uuele majandusele ja toimemehhanismidele tuleb ruumi teha. Tarkade ja julgete otsustega on Saare maakonnal võita väga palju.

“Uuele majandusele ja toime-mehhanismidele tuleb ruumi teha. Tarkade ja julgete otsustega on Saare maakonnal võita väga palju.”

Jah, rohepööret saab teha ka paberil ja Excel-tabelis, seejuures üsna lihtsasti ja väikeste kuludega. Peaksime olema siin aga piisavalt targad, et võimalikult suur osa sellest realiseeruks päris tegudena.

Me ei tohiks karta ühekordseid suuri investeeringuid, mis meid veel pikalt teenivad. Energialepinguga roheenergia ostmine on küll näiliselt tore ja turunduslikult ilmselt mõjuski, kuid esmatähtis on selle roheenergia päritolu ja nende taastuvenergia tootmisüksuste koha peale loomisega kaasnevad lisavõimalused. Mina küll tunneksin uhkust, kui saaksime igas ilmakaares välja hüüda, et elame rohelisel energiasõltumatul mahesaarel! See on sisukas loosung, mis avab pauguga täna veel suletud uksed.

Roherong ei peatu

Kuulen tihti argumente, et päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid on juba eilne päev ning turul leidub palju paremaid ja efektiivsemaid lahendusi. Valdkonnas toimuvadki tohutud arengud ja uusi lahendusi tulebki muudkui peale, kuid sellise suhtumisega jäämegi lõpmatult midagi paremat ja efektiivsemat ootama. Kuskilt tuleb alustada – parem hilja, kui üldse mitte.

Avamere vesiviljelus- ja energiatootmisüksused on Saaremaa jaoks üks suur ja oluline võimalus, kus on vaja riigi ja kohalike omavalitsuste tuge, et investeerimine lihtsamaks teha. Eeskätt läbi erinevate planeerimis- ja menetlustoimingute.

Vastasel juhul liiguvad rohepöörde rahapakid edaspidigi meie naaberriikidesse väärtust looma ja elujärge parandama, kuna seal on kõik eeldused loodud.

Eestis on just Saaremaal enim päikese- ja tuulepotentsiaali, mille kasutuselevõtt annaks piisava panuse Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisel ainuüksi aastaks 2030. Täna pole seda aga kehvade võrguühenduste tõttu võimalik teostada.

Erinevad Saare maakonda välistavad võrgukoridoride arendused tuleks ümber vaadata ja kõike eelnevat arvesse võttes plaane korrigeerida. See on vajalik, et anda täna ühele ettevõtlikumale Eesti piirkonnale võimalus astuda suur samm rohe- ja mahesaare kuvandile lähemale. See tooks siia uusi investeeringuid, uusi põnevaid ärimudeleid, looks töökohti, annaks võimaluse täiendada õppekavasid ning edendada sini- ja energiamajandust selle kõige otsesemas ja paremas tähenduses.

Aga millal oleme siis rohepöörde ära teinud? Siis, kui Saaremaa rannikuvetesse kerkivad meretuulepargid või muud energiatootmisüksused on võrku liidetud Saaremaal paiknevates alajaamades, neid teenindatakse Saaremaa sadamatest, Saaremaal ehitatud laevadega ning Saaremaal väljaõpetatud spetsialistide poolt.

Asi on õnnestunud siis, kui kohalikust toormest maksimaalne osa väärindatakse või taaskäideldakse kohapeal ning meres asuvad energiatootmisüksused toimivad sünergias vesiviljelusrajatistega, näiteks avamere kala- või vetikakasvandustega.

Kohalike omavalitsuste valimised on kohe käes. Loodan väga, et rohepöördel on valimiskarussellil oma koht ja julgelt tulevikku vaatavad kandidaadid nopivad valimistelt oma rohehääled.

Peame üle saama mustkattega teede rajamist kui parimat võimalikku valimisagendat väärtustavast retoorikast ja tegelema intensiivsemalt teemadega, mis loovad suuremat väärtust ja võimalusi. Ning eeskätt meie oma inimeste heaolu parandavad. Põnevat rohepöörde jätku meile kõigile!

Märksõnad
Tagasi üles