:format(webp)/nginx/o/2021/10/21/14155719t1hffcd.jpg)
“Põlisloodusele tähelepanu pööramiseks tähistatakse 23. oktoobril rahvusvahelist põlislooduse päeva. Täielikult inimtegevusest puutumata ürgloodust on Eestis aga peaaegu võimatu leida,” kirjutab Tartu ülikooli teadur, matkaklubi Tõll ja Piret asutajaliige Triin Reitalu.
Ilma inimeseta oleks enamik Eestist praegu kaetud metsa ja soodega. Meie teadusuuringud näitavad, et juba põllumajanduse leviku alguses umbes 4000 aastat tagasi hakkas inimtegevus meie loodust oluliselt mõjutama.
Läbi aastatuhandete pikkuse põllumajanduse ajaloo on Eestis ja mujal Euroopas kujunenud pärandkooslused – niidud, puisniidud ja karjamaad, kus mõõdukas inimese tegevus on hoidnud suurt bioloogilist mitmekesisust. Nende pärandkoosluste kõrval on meil säilinud ka hulk looduslikke kooslusi: sood ja rabad, loodusmetsad, rannikukooslused. Siin on inimtegevus küll tajutav, näiteks vanade raiejälgede, rattarööbaste või rannaprügi näol, aga säilinud on koosluste looduslik ilme. Nii et kui rangelt võtta, siis ürgloodust meil enam säilinud ei ole, looduslikke kooslusi, kus inimmõju on väike, on aga säilinud küll.
Kui numbritele otsa vaadata, siis vaid kaks protsenti Eesti metsamaast loetakse loodusmetsaks (1) ja näiteks madalsoode pindala on viimase kuuekümne aastaga vähenenud viielt protsendilt Eesti pindalast 0,8 protsendini (2).
Veidi parem on seis rabade osas, mille pindala on vähenenud 5,5 protsendilt Eesti pindalast 1950-ndatel 3,3 protsendini (2). Need numbrid on üsna ehmatavad – meile ju tundub, et Eestis on loodusega ikka veel päris hästi. Eriti meeldib meile end võrrelda Kesk-Euroopa riikidega, kus looduslikke kooslusi on väga vähe ja põlisloodusest pole juttugi. Viimasel ajal räägitakse üha rohkem erinevatest looduse hüvedest ja teenustest. See on looduskaitsjate püüd näidata majanduskasvule orienteeritud ühiskonnale, et ka esmapilgul rahas mitte mõõdetav on oluline.
“Säilinud looduslike koosluste hoidmine kõikjal Eestis on meile kindlasti palju-palju odavam kui koosluste suuremahuline taastamine.”
Kas metsa hinna määrab seal kasvava puidu tihumeetri hind, metsa poolt seotava süsiniku hind, sealt iga-aastaselt korjatavate seente ja marjade hind või seal puhkamas käivate inimeste parema enesetunde ja ärajäänud haiglakülastuste hind? Uuringud, kus inimestel palutakse hinnata erinevaid looduse hüvesid, näitavad, et just Euroopa kõige linnastunumate piirkondade elanikud hindavad kõige olulisemaks looduses viibimist ja looduslike elupaikade lähedust. Kipub ikka olema nii, et hindame kõige kõrgemalt seda, mida meil on vähe.
Usun, et viimased kaks aastat erinevaid piiranguid on pannud ka Eesti inimesi loodust ja looduses viibimise positiivseid mõjusid oluliselt rohkem hindama. Loodan, et me ei pea enne Kesk-Euroopas “ära käima”, vaid oskame oma looduse raadamisele enne pidurit tõmmata.
Säilinud põlislooduse alad on väga oluline omamoodi elurikkuse kindlustus – siit saavad liigid jälle taasasustada läbiraiutud metsi või taastatud soid. Näiteks soode puhul on ilmselge, et taastamine juba uudismaaks kuivendatud või kaevandatud aladest on pea võimatu või siis üüratult kallis. Veidi lihtsam tundub metsa taastamine läbiraiutud aladel – jäta aga mets omapead ja ajapikku tulevad looduslikud liigid ise tagasi. Samas on paljud rangelt vanade loodusmetsadega seotud liigid (erinevad loomad, seened, putukad, samblad, samblikud) meil juba väga haruldased, kuna nende elupaiku on nii vähe ja need asuvad väikeste killukestena üle Eesti laiali. Loodusmetsade taastamiseks Saaremaal ei ole eriti kasu Alutagusel säilinud põlismetsadest, sest liigid lihtsalt ei suuda nii kaugele levida ja liikide kunstlik taasasustamine on kallis ja keeruline protsess. Seega on säilinud looduslike koosluste hoidmine kõikjal Eestis meile kindlasti palju-palju odavam kui koosluste suuremahuline taastamine.
Põlisloodusele tähelepanu pööramiseks tähistatakse 23. oktoobril rahvusvahelist põlislooduse päeva. Ka Eestis tähistame seda juba teist aastat Eesti loodusturismi ühingu ja Eestimaa looduse fondi eestvõttel. Põlislooduse päeval lähtume põhimõttest: mida tunned, seda oskad ja tahad ka kaitsta. Üle Eesti korraldatakse sel nädalavahetusel kümneid matku erinevatesse looduslikesse paikadesse (www.loodusturism.com).
Selle ürituse raames saame matkata ka Saaremaal. Koos matkaklubiga Tõll ja Piret tutvume Sõrves Türjul erinevate rannikukooslustega – nii looduslike rannavallide kui ka pärandkooslustega. Keskkonnaamet korraldab matka Vilsandi rahvuspargis Kuusnõmme poolsaarel: “Kuusnõmme ja võõrliigid – eile, täna, homme”. Mõlemale matkale registreerimise tähtajad on küll juba möödas, aga viimasel hetkel kaasa soovijad võivad ikka korraldajatega ühendust võtta. Infot leiab matkaklubi Tõll ja Piret kodulehelt ja Facebooki grupist ning keskkonnaameti kodulehelt sündmuste alt.