Koroona pani inimesed oma elus inventuuri tegema
/nginx/o/2021/11/23/14218529t1ha5d1.jpg)
“2020. aasta märtsi keskpaik. Töötukassa telefonid helisevad, inimesed on mures, töötuna registreeritute arv kasvab. Koondamised. Tööpakkumiste arv kuivab kokku. Paanika, hirm, mure tervise ja töö pärast. Poolteist aastat hiljem oleme õppinud koroonaga elama,” kirjutab töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik.
Nüüd, kui esimene ehmatus on möödas ja tolm langenud, hakkab silma, et muutunud on inimeste soovid, hinnangud oma senisele elule ja tööle.
Majandus kasvab, tööpakkumisi lisandub iga kuu. Jah, on ettevõtteid, mis lõpetavad tegevuse, ja inimesi, kes vajavad uut tööd, aga kadunud on paanika, hirm, ärevus. Kui poolteist aastat tagasi oli tavaline, et klient küsis: “Andke mõni töö, ükskõik milline!”, siis täna on inimestel hoopis pikaajalisemad plaanid ja soovid, plaanid, mis annavad eelise just väiksematele kohtadele. Kui väljenduda turismikeeles, siis suurt ketihotelli enam ei taheta, tahetakse pigem kodumajutust.
Töötavad inimesed küsivad karjäärinõu
Olen märganud, et pandeemia ajal on meie juurde järjest rohkem tee leidnud töötavaid inimesi. Tullakse nõu pidama, mida juurde õppida, kuidas alustada oma äriga, kuidas leida töö, mis on tasuvam, mis teeb õnnelikumaks.
Aina enam tullakse karjäärinõustamisele. Ja tullakse õigel ajal – enne töö kaotamist. Tänavu on meie juures karjäärinõu saanud ligi 600 töötavat saarlast. Enne koroonat, majanduse n-ö uinutavas mugavustsoonis oli see number alla 300.
“Viimasel ajal jõuab karjäärinõustaja juurde üha rohkem noori pereinimesi, kes on otsustanud Saaremaale tagasi tulla.”
Kui vaadata, kes need inimesed on, siis torkab silma see, et viimasel ajal jõuab karjäärinõustaja juurde üha rohkem noori pereinimesi, kes on otsustanud Saaremaale tagasi tulla.
Naasmise põhjuseid on mitmeid: soovitakse elada “nagu vanasti”, igatsetakse omakasvatatud toitu, tahetakse lastele paremat elu, vanemad-vanavanemad vajavad tuge, sõprade pered on juba saartele tulnud. Üks kaaslastest on leidnud endale maakonnas sobiva töökoha või on võimalus teha kaugtööd. Nii leitaksegi, et nüüd on õige aeg kodukohta tagasi pöörduda.
Tullakse tagasi mandrilt, aga ka kaugemalt – näiteks naasevad välismaal töötanud ehitajad, kes koroona tõttu on kodus olemise maitse jälle suhu saanud. See on võimalus, mida ei tohi maha magada. Töötukassa, kohaliku omavalitsuse ja riigi asi on olla toeks, abiks – nii nõuga kui võimalusel ka materiaalsete asjadega. Muidugi on oluline pakkuda inimestele tööd, aga tuleb ka aru saada, et oodatakse head internetti, korras teid, ühistransporti, koole jne.
Soov olla iseenda tööandja
Töö osas on märgata, et tullakse sooviga ise midagi ära teha. Suurenenud on inimeste huvi ettevõtlusega alustamise vastu, seda nii töötutel kui ka töötavatel inimestel.
Meie kliendid mõtlevad väga pingsalt, kuidas saaks iseendale tööandjaks olla. Sel aastal on töötukassa toel ettevõtlusega alustanud ligi 600 inimest. Suure tõenäosusega see rekord puruneb, nii palju ettevõtlusega alustamise toetust pole me varem välja jaganud.
Kui kogu Eestis on peamised toetuse saajad pigem keskealised naised, siis Saaremaa torkab silma selle poolest, et ettevõtlusega alustanute seas on rohkem noori mehi ja töötleva tööstusega tegelevaid ettevõtteid.
Üks huvitav trend, mis silma hakkab: otsitakse võimalust teha tööd osalise tööajaga. Kui oleme klientidelt uurinud, miks, siis on kõlanud mõnevõrra üllatav vastus: “Avastasin, et ma saan palju vähemaga hakkama, kui mulle enne koroonat tundus. Minu jaoks on olulisem aeg, mille saan veeta oma lähedastega.”
Kahjuks ei ole meie tööturul praegu kuigi palju selliseid tööpakkumisi, mis annaks inimesele soovitud võimaluse. Tööandjatele, aga ka seaduste loojatele jagub siin seega veidi mõtteainet.