Ükski missioon pole kerge, sest liitlased ja partnerid saadavad vägesid kriisikolletesse, mitte turismipiirkondadesse. Oleme kandnud valusaid kaotusi Iraagis ja Afganistanis, kuid meie riik ja kaitsevägi on saanud tugevamaks. Mäletame neid vapraid Saare ja mandri sõdureid väärikalt, kes on andnud oma elu meie kõigi rahu hüvanguks.
Need kriisid ja konfliktid mõjutavad ka Eesti julgeolekut, olgu nad tuhandete kilomeetrite kaugusel. Eesti julgeolek ei alga ega lõpe Narva jõel või Koidula piiripunktis. Alustasime Balkani poolsaarelt, jätkasime Aasias ning jõudsime kümmekond aastat tagasi India ookeani piirkonda ja Aafrikasse. Me oleme saanud hindamatut poliitilist ja kaitsealast kogemust ja kapitali.
Arengu loomulik osa
Osalemine välismissioonidel on kaitseväe arengu loomulik ja lahutamatu osa, nagu ka panustamine NATO, Euroopa Liidu ning muudesse kiirreageerimisjõududesse, näiteks Suurbritannia juhitud ühendekspeditsioonivägedesse. Kaitsevägi ja Kaitseliit on Eesti veri ning liitlassuhted on hapnik. Tugevad ja usalduslikud liitlassuhted ei teki tühja koha pealt või lihtsalt tänu Washingtoni (NATO) leppele ja Euroopa Liidu aluslepingutele. Nad kujunevad välja aastakümnetega, tehes aktiivselt koostööd ning arvestades üksteise murede ja huvidega.
Eesti või mis tahes teise NATO ja/või Euroopa Liidu liikmesriigi iseseisvus tänapäeva tingimustes ei tähenda endassetõmbumist ja rahvusvahelise koostöö pelgamist. Tõsi, suurriigid lubavad endale rohkem isekust, kuid nad ka panustavad märkimisväärselt enam poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt.
Eesti on suuruselt võrreldav Luksemburgiga, kuid mitte geograafia ja ajaloo poolest.