Tugevama laevastikuga kaitseme saari ja kindlustame mandrit (1)
/nginx/o/2021/12/05/14242120t1h461c.jpg)
"Kuna meid ähvardavad ohud muutuvad pidevalt, ei saa Eesti riigikaitse kunagi valmis. Suur osa riigikaitselisest varustusest vajab mõistagi pidevat uuendamist, moderniseerimisest rääkimata," kirjutab kaitseminister Kalle Laanet.
Töö riigikaitse rajamisel ei saa kunagi otsa, vaid pigem kasvab ja muutub kogu aeg keerulisemaks, tehnoloogiliselt mitmekesisemaks ja tõhusamaks.
Riigikaitse koha pealt on vist juba kõigile pähe kulunud "kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust... ". Nagu teame, on Eesti riigikaitsekulutused seda tublisti ületanud ja ületamas. Võtmesõna on tõhusus: sama raha eest peab saama rohkem; raha – ja üldse ressurssi – tuleb tõhusalt ja tõhusamalt kasutada. Millest tõhusamalt? Näiteks varasema ajaga võrreldes, kuid kindlasti võrreldes potentsiaalse vaenlasega. Eriti kui see võimalik vastane on Eestist igas mõõtes kordi ja koguni suurusjärkude võrra suurem.
Muudatusteks sobiv aeg
Meie kaitsekorraldus on astumas suurt sammu tõhususe ja kulutõhususe poole, sest lõpuks ometi otsustas vabariigi valitsus Eesti politsei- ja piirivalveameti laevastiku kaitseväe laevastiku ehk mereväega ühendada, PPA annab oma merelised ülesanded ja ressursid KV-le üle.
Idanaaber on alati Soome lahte ja Läänemerd ülimalt oluliseks pidanud. Eks ole nii strateegiliselt kui ka taktikaliselt mõistetav, mida tähendaks Eestile, kui meil puuduks lähedastel merealadel kontroll vaba liikumise üle. Lisaks meie, Balti riikide ja soomlaste jaoks vabadele merevoogudele on ülimalt tähtis, et meie juurde ja meiega koos pääsevad merel liikuma ka meie liitlased. Mis on kõige olulisem heidutus selleks, et naabril ei tekiks kiustatus manöövritel harjutatut meie maal ellu viima hakata.
“Mehitamata ja modulaarsete veesõidukite arendamine käib meie oma riigi väikses Nasva sadamas.”
Muudatusteks on sobiv aeg, sest käesoleva kümnendi jooksul lõpeb kõigil KV laevadel ja pooltel PPA laevadel tootja poolt ettenähtud kasutusiga. Kuigi seda tärminit võib teatud asjaoludel pikendada, on kõigi aluste koordineeritud ja täpselt ajastatud vahetus eesmärgipärasem ja seega kulutõhusam. Saame muuta merejulgeolekuks vajalike platvormide koguarvu, liiki ja võimeid. Juba järgmisel aastal küsib Eesti raha Euroopa kaitsefondilt mehitamata ja modulaarsete veesõidukite arendamiseks. Arendamine käib meie oma riigi väikses Nasva sadamas. See on ainulaadne ja innovaatiline samm mereväe uuendamiseks. PPA ja mereväe laevade konsolideerimine aitab tõsta riigikaitseliste merepäevade arvu töö kvaliteeti kahjustamata. Rohkem merepäevi tugevdab Eesti iseseisvat kaitsevõimet ja parandab liitlaste võimalusi regioonis toimuvale konfliktile reageerimiseks.
Ühtne käsuahel
Tsiviilülesannete täitmist ei vähendata ega anta järele kvaliteedis. Rahuaegne patrullvõimekus kasvab, majandusvööndis on võimalik senisest tõhusamalt tuvastada näiteks Vene Föderatsiooni sõja- ja teiste riigilaevu. Eesmärk on tervikpilt meie merel toimuvast. Samal ajal on meie riigikaitse nähtav, mis peaks vähendama vaenulike jõudude soovi meie merepiiri pidamist testida.
Asjaolu, et kõik alused hakkavad tegutsema ühtses käsuahelas, lisaks kvantitatiivsele kasvule, kasvatab meie riiklikku valmisolekut kriisiolukorras operatiivselt sekkuda.
Oma peaministri ametiaja jooksul (2002–03) võttis meie laevastike-paadinduste ühendamise jutuks Siim Kallas, 2005–07 siseministri ametis olles alustasin selle protsessi ettevalmistustega, kuid aeg ei olnud selleks veel küps. Nüüd siis, pärast kevadist ärgitamist – valitsuskabineti 3. juuni nõupidamisel – oleme selle tähtsa sammu 25. novembril astunud. Analüüsid näitasid, et meie olukorrateadlikkus ja reageerimisvõime on juba jõuliselt paranenud ning kasvavad veelgi. Mõjuanalüüs kinnitas, et ühendatud laevastike puhul on meil tõhusam riigikaitse, aga ka näiteks võimekus reostust tõrjuda-piirata. Tõhusamaks muutub mereoperatsioonide juhtimine – tänane mereoperatsioonide keskus (MOK) ja merevalvekeskus (MVK) viiakse kokku ühisele pinnale. Ühe katuse alla kokku jooksev merepilt ning ühiselt tegutsevad operatiivjuhid annavad koostöös selge ja tervikliku ülevaate merel toimuvast.
Tuleviku ühendkeskus tegeleb nii Eesti päästepiirkonnas kui ka vajadusel väljaspool seda lennu- ja merepääste sündmuste juhtimise ja lahendamisega. Keskus jääb igapäevaselt seotuks siseministeeriumi valitsemisalas oleva häirekeskusega, muude riigis mereliste tegevustega seotud asutustega ning naaberriikide vastavate keskustega.
Kui eesmärk on selge, siis on see seadusandjate ühine huvi tegutseda riigi arengu nimel.
Kõik see kokku on tõhus samm Eesti tõsiseltvõetavaks mereriigiks kujunemise teel, millest nii palju kõneldud on.