Hooldekodus elavad eakad väärivad austust ja hoolimist
“Kuidas küll kohalik omavalitsus ei leia raha hooldekodu omaosalustasu vähendamiseks, küll aga muudeks, kummalisteks kuludeks?” kirjutab hooldekodus elava proua lapselaps Ketty Käesel. “Äkki ikka suunaks raha sinna, kuhu eeldatavasti on ühel päeval suund enamikul meist?”
“Miks vangile kulub üle 2000 euro, aga hooldekodus elavale eakale ei suuda me riik midagi maksta?!” kirjutas 29. detsembri Õhtuleht. Väga õige küsimus!
Minu vanaema oli 45-aastane, kui sai minu sündides vanaema-staatuse. Tänapäeval 45-aastased sünnitavad. Mina ei ole veel 45. Ühe käega rahastan oma last ja teisega vanaema.
Olles aastaid tasunud oma vanaema hooldekoduarveid, on mu pettumus olnud suur.
Aastane kulu: 10 200 eurot
Tavapärane teade detsembris oli, et alates uuest aastast tõstame kohatasu 70 eurot kuus. Mis tähendab aastas 840 eurot lisaraha! Sel aastal läks paremini: kohatasu tõusis 10 eurot kuus, seega 120 eurot aastas. 2021. aasta kulu hooldekodule – 10 200 eurot 82 senti.
Selle summa eest, mida tasume, saab daam koha toas, kus elab kolm inimest. Kõik on puhas-korras. Pärast vanaema kolimist praegusesse, Pärsama hooldekodusse ei ole mul mitte ühtegi pretensiooni. Ainus asi – arve.
Need ägedad noored inimesed selles hooldekodus – hooldajad, kes teevad tänuväärset tööd, oleks eraldi jututeema. Minu isiklik suur tänu teile, Pärsama hooldekodu pere!
Vajadus hooldekodukoha järele tekib peredel üleöö. Viimase hetkeni oled tugev: ma saan ju VEEL hakkama. Koju tulles hüüad ukselt – vanaema vastab. Äkki on ta kukkunud? Ja ongi, tunde põrandal lebanud... Haiglas diagnoositakse tal lahtine käeluumurd. Sellest vanadaam enam ei taastunud ja omal jalal ta ei kõnni. Haigla ja siis hooldekodu...
Usalda oma sisetunnet!
Kuna kohti pole, võtad vastu esimese, mida pakutakse. Ja siis ootad, millal saaksid oma eaka lähedase ümber kolida – et olla kindel, et temast hoolitakse ja teda austatakse.
See, mis esimeses hooldekodus sealse hoolimatuse tõttu mu vanaemast pärast kaht ja poolt kuud järele jäänud oli, võttis sõnatuks. Tema päästjaks olid perearst ja minu enda tehtud väljakutse kiirabile.
Kui sinu lähedane on hooldekodus ja sa tunned, et midagi selles asjas on jama, siis – päriselt on ka jama! Ära usu sealse personali juttu, vaid leia usaldusväärsed inimesed, kes räägivad, missugune olukord seal tegelikult on. Seega – usalda ennast ja oma sisetunnet! Nemad – eakad, kes hooldekodus elavad, seal end ise enam aidata ei saa.
Hooldekodude erinevusest, sealse personali suhtumisest, suhtlemisest ja igasugu jamadest teavad ka mu sõbrad palju rääkida.
Kuidas küll kohalik omavalitsus ei leia raha hooldekodu omaosalustasu vähendamiseks, küll aga muudeks, kummalisteks kuludeks?! Need inimesed, kes täna üldhooldusteenust vajavad, on meie suurepäraseks ja mugavaks eluks tee rajanud. Kui äkki ikka suunaks raha sinna, kuhu eeldatavasti on ühel päeval suund enamikul meist?