R, 27.01.2023

SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ Hakkan ka oraakliks

, Äripäeva ajakirjanik
Hakkan ka oraakliks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik
Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik Foto: Eero Vabamägi / Postimees

“Mnjaa, tuleb tegus aasta,” muheles hea kolleeg Allan Rajavee Äripäeva lugemislaua kohal üht pehme sisuga väljaannet kinni lüües. No tõesti… Mida horoskoobist ikka tahta: raha tuleb ja läheb, kaasteelisi tuleb sulle lähemale ja jääb sulle kaugemaks, päike tõuseb ja päike läheb looja…

Uue aasta alguses avaldatavatest rohketest prognoosidest paneb horoskoop kindlasti kõige enam täppi, sest targutamine on ju täppisteadus. Mürinal lahtisest uksest sisse, rohkelt n-ö isetäituvaid ennustusi – ja ongi tulevik klaar nagu prillikivi.

Aga jätaks iroonia kõrvale ning vaataks nii-öelda tõsiseid valdkondi, majandust ja poliitikat. Ei pruugi olla eriline oraakel, et üht kui teist alanud aasta kohta öelda.

Majandus. Üks suur Eesti meediaväljaanne kirjutas neil päevil, et majandust polevat võimalik enam prognoosida. Targutus seegi. Mulle tuleb siinkohal kohe meelde lause, mida Siim Kallas on armastanud korrata – et ökonomistid olla need kõige targemad inimesed. Alati oskavad veenvalt öelda, mis juhtuma hakkab, ja pärast niisama veenvalt põhjendada, miks nii ei läinud.

“Uue aasta alguses avaldatavatest rohketest prognoosidest paneb horoskoop kindlasti kõige enam täppi, sest targutamine on ju täppisteadus.”

Pandeemia-aastatel oleme harjunud, et keegi ei tea järgmiste piirangute aega ja ulatust, samal ajal on jätkunud kõikvõimalikud riiklikud stiimulid ja toetused, rahatrükk. Meenutagem, et kaks aastat tagasi, koroonaaja algul, tabas väärtpaberiturge tõeline šokk. Eelmine aasta oli aga investoritele üliedukas, kõikvõimalikud majandusindeksid kasvasid 20–30%. Raha tuli turgudele järjest juurde ja hea aeg näib jätkuvat.

Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon OECD ootab tänavu kasvuks 4,5%. Eesti Panga prognoos pakub nii tänavu kui ka kahel järgeneval aastal Eestile enam kui 3% majanduskasvu. Keskpangad hakkavad inflatsiooni ohjeldama ja baasintresse tõstma, märguandeid on tulnud nii Föderaalreservilt USA-s kui ka Euroopa Keskpangalt. Siiski jätkub nii hindade kui ka palkade tõus.

Poliitika. Aasta 2022 algas ennekõike avalikkuse tähelepanuga välispoliitikale ja diplomaatiale. Ukraina piiri äärde koondunud rohked Vene väed külvavad ärevust, päev-päevalt käib sõnumite agar tõlgendamine. Et mis on ettepanek, mis ähvardus, mis avaldus ja mis isikliku populaarsuse huvides öeldud seisukoht. On Hiina-Taivani konflikt, pinged Maroko ja Alžeeria vahel, lisaks vanad pingekolded Aasias ja Lähis-Idas. Võib julgelt ennustada, et julgeolekuteema kannab kogu aastat.

Sisepoliitikas hakkame järjest enam nägema valimiste-eelsele ajale iseloomulike pingete kuhjumist ja laveerimisi. Märtsis on riigikogu valimisteni vaid aasta. Reformi- ja Keskerakonnast koosnev valitsusliit püüab tõenäoliselt toimetada rahulikult, opositsioon aga seda rahu rikkuda. EKRE on lubanud tuua rahva tänavatele hinnatõusu vastu protestima, aga eelmine aktsioon lõppes neil imagoloogiliselt kehvasti.

Juba paar kuud keerutatakse spinni, et valitsus on kohe-kohe laiali minemas. Delfis ilmus sellest ka analüüs. Muidugi pole valitsuskriis välistatud, mitte kunagi ei ole, aga kui valitsus oleks silmanähtavalt lagunemas, peaks olema ka alternatiiv. Siiani ei paista vähemasti mulle kuskilt poliitilist jõudu, mis oleks kohe valmis toimivat enamusvalitsust moodustama.

Märksõnad
Tagasi üles