/nginx/o/2022/01/18/14316120t1hd144.jpg)
Jaanuarist veebruarini viib Tervise Arengu Instituut (TAI) koos Tartu ülikooliga läbi kolmanda ja ühtlasi viimase küsitluslaine ulatuslikus Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringus.
ÜLESKUTSE ⟩ TAI vaimse tervise uuringu kolmas laine
Enam kui aasta kestev uuring võimaldab jälgida vaimse tervise hinnangute muutust ajas, selgitada probleemide levimust ja pakkuda lahendusi, kuidas inimeste vaimset heaolu toetada.
Uuringus osalema on juhuvaliku teel kutsutud 20 000 vähemalt 15-aastast inimest üle Eesti. Esimesele, möödunud aasta alguses korraldatud küsitlusele vastas ligikaudu 5700 ja teisele, mais ja juunis läbiviidud küsitlusele enam kui 4500 inimest.
Esimeste uuringulainete esmased tulemused täheldavad elupiirkonna ja vanuse olulist mõju vaimsele tervisele. Oma eluga on rohkem rahul näiteks Harju-, Lääne-, Rapla-, Saare- ja Tartumaa inimesed. Kõrge depressiooniriskiga oli enesekohase testi järgi 28% vastajatest ja suurima riskirühma siin moodustasid 18–29-aastased naised, kelle seas täheldati kõrget depressiooniriski pooltel osalejatest. Samas oli möödunud aastal kokkuvõttes oma eluga rahul või väga rahul 76% uuringus osalejatest.
Esialgsete tulemuste pinnal on selgunud üllatav asjaolu: piirkondlikud erinevused heaolus on suuremad, kui oleksime ennustanud. Üksikasjalikult on tulemustest praegu veel vara rääkida, ent uuringu lõppedes saame ka tulemustest põhjalikuma ülevaate anda. Väga oluline on näiteks möödunud aasta alguse tulemuste võrdlemine meie varasemate teiste uuringutega, kus oleme küsinud sarnaseid küsimusi, ja praegu algava kolmanda küsitluslainega.
Alanud kolmandas laines on uuendusena lisatud küsimused spetsiifiliste traumade kogemise kohta ja isiksuseomaduste plokk. Lisaks küsitlusele viiakse väiksemas valimis läbi intervjuud.
Uuringust saadav teave aitab paremini planeerida vaimse tervise poliitikat ning on vajalik vaimse tervise spetsialistidele, et probleeme kiiremini ära tunda ja nende ennetamiseks nõu anda.