ILMAR RAAG ⟩ Kriis, sund ja lahendus

Kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag Foto: Remo Tõnismäe

“Praegune COVIDi-kriis mitte ei tekitanud vastuseisu, vaid paljastas ühiskonna dünaamika kriisides. Ühiskondlike muutuste taga on enamasti alla poole ühiskonnast, isegi kui jääb mulje, et haaratud on kogu ühiskond,” kirjutab saarlasest režissöör ja kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag.

Väga paljud varasemad kriisid ei nõudnud ühiskonnalt kasvõi teoreetiliselt 100-protsendilist haaratust. Näiteks ID-kaardi kriisi ajal 2017. aastal selgus juba teisel nädalal, et reaalselt kasutab e-identiteeti igapäevaselt umbes 20 protsenti elanikkonnast. Järelikult kui tegeleda prioriteetselt nende 20 protsendi inimestega, oli võimalik kogu e-süsteemi töös hoida. Ülejäänud elanikkonna probleemid ID-kaartide ümbervahetamisel olid vaid suure ohu virvendus veepinnal.

Kui vaadata veelgi laiemalt, siis ilmneb muster, mida kõige täpsemalt kirjeldavad innovatsiooni omaksvõtmise mudelid. Need räägivad “varastest entusiastidest” või “innovatsioonilembestest inimestest”, keda ei pruugi olla rohkem kui 25 protsenti ühiskonnast. Seejärel tuleb teine 25 protsenti, kes joondub trendiseadjate järgi ja seejärel võib ülejäänud 50 protsenti jääda üldse kõrvale või järgneda väga pika aja jooksul.