ANTI KUKKELA ⟩ Üleskiidetud tuulepargid teevad meid haigeks
/nginx/o/2022/02/01/14340546t1h7ab8.jpg)
"Saaremaa läänerannikule planeeritakse maailma mastaabis enneolematult suurt tuuleturbiinide tööstust, ilma et oleks eelnevalt välja selgitatud sellise projekti mõju inimese tervisele," kirjutab arst Anti Kukkela.
/nginx/o/2022/02/01/14340542t1h2351.jpg)
2009. aastal avaldas Nina Pierpont, arst ja filosoofiadoktor, raamatu, milles ta kirjeldas inimestel, kes elasid tööstuslike tuulegeneraatorite läheduses, tekkinud tervisehädasid.
Ühendav tunnus oli see, et tervisekaebused tekkisid pärast seda, kui nende kodu lähedale oli püstitatud ja tööle pandud tuulegeneraatorid.
Kaebused leevendusid või kadusid, kui inimesed lahkusid oma kodust lühemaks või pikemaks ajaks, ent kui nad koju naasid, tulid tagasi ka tervisehädad. Iseloomustamaks tuulegeneraatorite põhjustatud terviseprobleeme hakati tarvitama mõistet "tuuleturbiini sündroom".
Põhjendamatult positiivne kuvand
Tuulegeneraatorite üha laialdasema kasutuselevõtuga on paralleelselt kasvanud ka nende inimeste hulk, kes tuulegeneraatorite läheduses elades haigestuvad.
Kaebused on enamasti ebamäärased. Pole ühtegi spetsiifilist kaebust, mida võiks seostada konkreetselt tuugenitega, välja arvatud see, et hädad tekkisid pärast tuugenite tööle hakkamist.
Kaebusteks on unehäired, peavalu, ärritatus, iiveldus, tasakaaluhäired, lastel õpiraskused ja õppeedukuse langus. Need kaebused on ainult mõned üksikud näited pikast tervisehädade nimekirjast, mida tuulegeneraatorid võivad põhjustada.
Arstid enamasti ei seosta tervisehäireid, mis tekivad inimestel, kes elavad tuuleturbiinide läheduses, tuugenite otsese mõjuga.
Selles, et ei tavainimesed ega ka arstid ei oska seostada tuuleturbiine ja tervisehädasid, mängib oma rolli tuulegeneraatoritest meedias loodud põhjendamatult positiivne kuvand: tuugenid on loodusesõbralikud, annavad meile odava elektrienergia ja kohalikele tööd. Ükski nendest väidetest ei vasta aga tõele.
Seadusandluses on nii Eestis kui ka mujal maailmas kehtestatud müra puudutavad normtasemed, mis arvestavad ainult kuuldavat heli. Eestis on normtasemete määruse lisas toodud välja madalsagedusliku heli normtasemed kuni 10 Hz, jättes arvesse võtmata heli sagedusel alla 10 Hz, kuid just alla 10 Hz helilaineid tuugenid enamasti toodavadki.
Helisagedused alla 20 Hz on inimkõrvale kuuldamatud ja seetõttu valitseb nii ametnike kui ka tuuletöösturite esitatud tõlgendus: see, mida te ei kuule, ei saa teid kahjustada. Helisagedusi alla 20 Hz kutsutakse infraheliks.
Aastakümnete jooksul on maailmas tehtud arvukalt teadusuuringuid madalsagedusliku ja infraheli tervisemõjude kohta.
Ajapikku kuhjuvad tervisehäired
Madalsagedusliku heli allikad on rasketööstus, lennundus, laevandus ja muidugi ka kiiresti kasvav tuuleenergiatööstus. Lennundustöötajatel ja lennukimeeskondadel on leitud väga sageli ja ajas kuhjuvaid tervisehäireid.
Ühe Portugali õhujõudude baasi tehnikutel leiti epilepsiat viiskümmend korda sagedamini kui muu elanikkonna hulgas. Portugali teadlased, kes on aastakümneid uurinud madalsagedusliku heli mõju inimestele ja loomadele, on nimetanud selle tagajärjel organismis tekkivaid muutusi vibroakustiliseks haiguseks.
Tähelepanu väärib 2020. aastal läbiviidud küsitlus, mis hõlmas 67 inimest, kes elasid 10 km raadiuses tuuleturbiinidest. Nendest neli olid müünud oma kodu ja lahkunud enne tuuleturbiinide ehitamist, 31 kaalusid oma kodu mahajätmist, 28 olid oma kodu jäädavalt hüljanud ning 4 ei kavatsenud oma kodu hüljata.
Kodu hülgamist plaaninud ja kodu hüljanud inimesed tõid põhjusena välja tuulegeneraatorite mõju tervisele. Kodu hülgamine inimeste poolt, kelle maja lähedusse on ehitatud tuuleturbiinid, näitab tekkinud terviseprobleemide sügavat mõju. Sellises piirkonnas langeb ka kinnisvara väärtus ja ostjat oma kodule ei leita.
Ilmavõrgust võib leida lugusid sellest, kuidas tuulegeneraatorite ohvrid kolivad keldri olemasolul sinna elama, jättes oma maapinnal asetseva kodu tühjaks, kuna maapind suudab infraheli mõju vähendada.
Teised leiavad hetkelist kergendust, lahkudes kodust päevaks-paariks hotelli, sugulaste või sõprade juurde, lükates edasi hetke, mil kodu lõplikult maha jäetakse. Kui kaugele võib tuugeni toodetud infraheli levida? Tööstusliku tuulepargi infraheli on registreeritud kuni 90 km kaugusel.
Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise 143-leheküljelises aruande eelnõus on tervisemõjudele pühendatud neli lehekülge ja seal tunnistatakse, et uuringud mereala tööstuslike tuuleparkide mõjust inimese tervisele puuduvad.
Tervisemõjude uuringud on läbi viidud maismaatuugenitel. Nende tulemusi ei ole aga võimalik üle kanda meretuugenitele. Sellest hoolimata planeeritakse Saaremaa läänerannikule maailma mastaabis enneolematult suurt tuuleturbiinide tööstust, ilma et oleks eelnevalt välja selgitatud sellise projekti mõju inimese tervisele.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et sellise meretuuletööstuse, mida plaanitakse Lääne-Saaremaa rannikumerre rajada, tervisemõjusid pole uuritud ja seega ei peaks meie, saarlased, selliste plaanidega leppima.
Tuuleparkide arendajatel lasub kohustus tõendada plaanitavate tuuleparkide terviseohutust ja leida lahendused, mis ei muuda plaanitavate tuuletööstuste piirkonna elukeskkonda inimestele elamiskõlbmatuks.
Tasub võtta eeskuju meie oma naabritest hiidlastest, kes hästi toimiva kogukonnana astusid vastu Hiiumaa vetesse plaanitud tuulepargi rajamisele. Selle tegevuse tulemusena tühistas riigikohus 2018. aastal mereala planeeringu tuuleenergia tootmist puudutavate alade osas.