Kahjuks võib see ampluaa laiendamine ainult võimaluseks jäädagi, sest pärast uue katuse ehitamist ning akende, uste, luukide konserveerimist ja sulgemist, pole Pöide kirikule kui mälestisele müüride ja võlvide kattekrohvi konserveerimise lõpetamiseks raha eraldanud ei riik ega kohalik omavalitsus.
Kuigi kirikul on 1/3 ulatuses kunagise ärapõletatud puitpõranda asemel vaid muldpõrand, pole Saaremaa vald põranda taastamiseks vajalikku 5000–7000 eurot siiani leidnud.
Mullu oktoobris sai SA juhatuse liige Anne Untera oma taotlusele Saaremaa vallavalitsuselt järjekordse äraütlemise. (Olgu märgitud, et omal ajal Pöide vallaga kahasse moodustatatud SA registreeriti pärast ühisvalla teket ümber – Saaremaa valla sihtasutuseks, millel on kaks asutajat: kogudus ja Saaremaa vallavalitsus.) Tõenäoliselt pole vallalt toetusraha saada ka järgmisel aastal. Viimased viis aastat pole õnnestunud sentigi saada ka muinsuskaitseametilt (välja arvatud 2016 – pärast seda, kui 2015. aasta jõulutorm oli lõhkunud torni katuse). Nüüd, mil kirikul on katus peal, vitraažid ees ja tuul ei kolista enam ka tühjades luugi- ja uksevades, on muinsuskaitseamet kaotanud unikaalse mälestise vastu igasuguse huvi. Viimati eraldati kultuuriministeeriumi kaudu Pöidele restaureerimiseks raha endise ministri ja praeguse riigikogu liikme Urve Tiiduse initsiatiivil nn katuserahadest.
Kuna seni väga edukalt SA tegevust juhtinud Anne Untera elab Tallinnas ja kavatseb pühenduda teadustööle, otsustas SA nõukogu novembrikuisel virtuaalkoosolekul esitada vallale taotlus SA tegevus lõpetada või leida uus juht ja nõukogu liikmed. Seda Pöide Maarja kogudus 1. detsembril tegigi.
Veebruaris ehk kaks kuud hiljem sain abivallavanem Koit Voojärvelt paarirealise e-kirja, milles nenditakse, et vald on sihtasutuse likvideerimisega nõus. Kommentaarid on liigsed! Parafraseerides 1. veebruari Saarte Hääles avaldatud tsitaati Koit Voojärvelt: "Kui abivallavanemad, allasutuste juhid ja teised vallaametnikud nende poolt moodustatud sihtasutustega koostööd ei tee, siis võimegi juba homme näha kultuurilist ääremaastumist."