T, 7.02.2023

Kuressaarde tuleb viikingiuurijate raskekahurvägi

Mehis Tulk
, toimetaja
Kuressaarde tuleb viikingiuurijate raskekahurvägi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Arvutijoonistus, millel on kujutatud viikingeid
Arvutijoonistus, millel on kujutatud viikingeid Foto: shutterstock.com

Saaremaa muuseumi juhatuse liige Rita Valge soovitab kõigil viikingihuvilistel kalendris ära märkida selle aasta 6. ja 7. mai, sest siis on Kuressaares kohal viikingiuurijate rahvusvaheline raskekahurvägi.

Kahepäevane konverents toimub Thule keskuses ja esinejaid on nii Eestist kui ka välismaalt. "Jääb vaid loota, et koroonaviirus ei võta enne kevadet uusi agressiivseid vorme, mis võiksid olla taas uute reisimispiirangute põhjustajaks," sõnas Valge.

Äsja lõppes hange konverentsi "Viikingid enne viikingeid" korraldaja leidmiseks, kus osales kaks pakkujat. Valge ütles, et mõlemad pakkujad kvalifitseerusid, aga parimaks osutus Reisieksperdi aktsiaselts. "Viie päeva pärast, kui hanke vaidlustamise aeg on läbi, saame koostöös võitjaga alustada tööd, et konverents ja kõik sellega seonduv sujuks ladusalt," lausus ta.

Rahvusvaheline konverents keskendub 2008. aastal Salmelt leitud viikingite laevmatuste olulisusele ja uuringutulemuste avaldamisele ning võtab kokku Eesti teadlaste ja Uppsala ülikooli teadlaste üle kümne aasta kestnud ühise uurimisprojekti. Ettekannete ja debattide käigus arutletakse, kuidas need leiud sobituvad seni teadaoleva viikingiaja konteksti ja millistele järeldustele on 10 aastat kestnud uurimine viinud.

Valge märkis, et Salme laevmatused on unikaalsed kogu maailmas, viies traditsioonilise viikingite rändeperioodi algusaja poolsada aastat varasemaks. Arvukate maetud sõdurite, relvastuse, luudest kammide, mängunuppude, jahikullide, koerte jm leidudega on see suurim teadaolev laevmatus võõrsil.

Kui varasemalt on laevadest leitud maksimaalselt neli inimest, siis Salme kahe laeva peale tulid päevavalgele 41 inimese säilmed. See tegigi leiu uurijatele eriti huvitavaks ja tõstatas suure hulga teemasid.

Mis põhjusel need inimesed võõrsile üldse sattusid? Mis oli neil kaasas, milline oli varustus? Kes sinna sõjasalka kuulusid? Missugused olid nende laevad? Mida nad sõid? Kuidas nad sõjaretkel oma hukkunuid matsid? "Sellist kogust informatsiooni pole teadlaste käsutusse varem korraga tulnud. Planeeritaval konverentsil on neil võimalus oma uurimuste järeldusi avalikkusele tutvustada," rääkis Valge.

Kuna suur osa ettekandjaid on väljastpoolt Eestit, on kõikidel ettekannetel sünkroontõlge. Üritusest tehakse otseülekanne, seega saab sellel osaleda ka veebi vahendusel.

Märksõnad
Tagasi üles