ANDRES SEPP ⟩ Kaitsevägi saarele – miks me peaksime seda tahtma?

Eesti merevägi ja õhuvägi harjutasid NATO liitlaslaevadega väekaitset Foto: Kaitsevägi

2021. aasta märtsis ühel külmal õhtupoolikul sain kokku Saaremaa Kaitseliidu ohvitseriga, kellel oli kaks olulist sõnumit. Me ei tohi usaldada midagi, mis tuleb idast ja Eesti vajab päris merekaitset.

Idaohust rääkisime pigem rannikul luuravate tsiviillaevade kontekstis. Saaremaa kaitseliitlased olid kahtlaste manööverdajatega liigagi tihti kokku puutunud ja leidsid, et siin pole midagi juhuslikku. Pea kõik need “tormivarjus” olekud olid varjuks millelegi muule. Küllap nii oli.

Muidugi haakus temaatikaga mereseire ehk võimekus aru saada, mis meie rannikul üldse toimub. Asjatundjad on siiamaani kahjuks seda meelt, et meie merevägi on mereseires poisike. Liiga palju on aastate jooksul analüüsitud ja seejärel tulemuste analüüsimisele aega raisatud.

Pealegi, enne 24. veebruari ei tundunud ka paljudele poliitikutele kaitsevõimekusse panustamine just esimese järjekorra mure. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse said ka skeptikud pildi klaariks ja ehk jõuame mõne aasta pärast Lääne-Eesti saartel samale tasemele, mille on saavutanud Rootsi Gotlandil ja Taani Bornholmil.

Miks merekaitse tähtis on? Üks asi on kaitsta saari ja tugevdada turvatunnet Saaremaa inimeste jaoks, kuid vaatame ka laiemat pilti. Meredessant ei pea toimuma eesmärgiga saari okupeerida, vaid et kasutada neid erinevate relvasüsteemide paigutamiseks, et takistada NATO õhujõudude tegevust Läänemerel ja ohustada Mandri-Eestit. Seepärast ütlevad spetsialistid, et Saaremaale ei piisa ainult mereväebaasist, vaid rannakaitse peab hõlmama jalaväge ja õhutõrjet.

Vähetähtis pole ka see, et saarlased võiksid kogu oma kaitseväeteenistuse läbida mereväes või mõnes teises saarel baseeruvas väeosas. Vallavanem Madis Kallas ütleb, et suurem turvatunne suurendab Saaremaa kui hea elukeskkonna kuvandit ning seda kogu Läänemere regioonis. Kaitseminister Kalle Laanet lubab, et arutelud uute väeosade loomiseks ja suurema kohaloleku tagamiseks Läänemerel käivad nii siseriiklikult kui ka koos liitlastega.

Eesti peab olema võrdselt hästi kaitstud nii maalt, merelt, õhust kui ka küberruumis.