KÕNE IFFILE ⟩ Olen küttepuudega mitmeks aastaks kindlustatud!

Ivo Linna Foto: Madis Sinivee

Kuigi laulja Ivo Linna kütab oma kodu soojaks puudega, aina kerkiv küttepuude hind talle muret ei tee. “Mul on nelja-viie aasta jagu puid varutud,” põhjendab ta.

Minul metsa, kust puid teha, ei ole. Olen tellinud saetud ja lõhutud küttepuid ning sellise korraldusega väga rahul.

Väga suur abi tuli küttepuude varude täiendamisel sellest, et osa meie maatükki ümbritsevatest puudest – need on võsast kasvanud saare- ja vahtrapuud – murdus tormituultega maha. Osa puude tervislikku seisundit uurisime arborist Heiki Hansoga juba mitmeid aastaid tagasi. Siis tuli mitmes järjes maha võtta üsna mitmeid puid. Puud on küll toredad, aga kui nad muutuvad ohtlikuks, siis tuleb need maha võtta.

Küttepuud omast käest

Praeguse seisuga – oleneb muidugi, millised talved meid ootavad – on meil lähema nelja-viie aasta küttepuude varu olemas. Seega ma hirmkõrge hinna eest küttepuid lähiajal ostma ei pea.

Meil Muhu kodu juures seda võsast kasvanud rapikut jagub. Nii et kui tulevikus peaks olema suur häda, kust puid saada, siis saan loota sellele, et võin sealt võtta.

Olen tähele pannud, et just saarepuud murduvad tuulte-tormidega jalapealt maha. Sealt tuleb seda kütet küll ja küll. Seega olen õnnelikus seisus – ma ei pea muretsema, kuidas oma maja soojaks saan.

Kodu juurest saadud küttepuude saagimisel ja lõhkumisel on mul olnud ka abimehi. Kui arboristide meeskond puid maha võttis, saagisid nad need kohe ka juppideks. Sõpradega lõhkusime need halgudeks ja lappisime riitadesse – isetegemise rõõmu peab ju ka olema.

Kodus Muhus on meil küttekehadeks puupliit, ahi ja tubades igaks juhuks ka elektriradiaatorid. Kui on korralik talv, tuled pärast pikemat pausi Muhusse ja toad on külmad, siis paned radiaatorid tunnikeseks tööle. Vahepeal teed tule ahju ja pliidi alla ning seejärel lülitad radiaatorid välja.

Nüüd pole me radiaatoreid aga enam ammu kasutanud – oleme ju saanud väga tihti kodus Muhus olla. Suures köögis, kus meil põhiline elu käib, on temperatuur kütmata 14–15 kraadi. Teed tule pliidi alla ja ahju, kütad natuke ja juba ongi 20–21 kraadi sooja.

Mitte kohustus, vaid rituaal

Kütmisel toome tavaliselt sületäie puid ahju ja enam-vähem sama palju pliidi jaoks. Olen kasutanud ka Saiklast ostetud puitbrikette.

Aastas kulub meil keskmiselt viis ruumi puid. Sellega saame ilusti hakkama. Algul läks puid rohkem, aga oleme oma maja seinad ja lae korralikult soojustanud. See on küttekulusid palju vähemaks võtnud.

Ahi ja pliit on väga vajalikud ka juhuks, kui on elektrikatkestused. Saad toa soojaks ja pliidi peal ka süüa teha. See võtab küll rohkem aega kui elektripliidil, aga toidul on teine maitse. Pliidi ahjus tehtud hautised või küpsetised on suurepärased. Meil on ka suveköök – sageli oleme toitu valmistanud seal, et soojal ajal mitte tuba kütta.

Ahi on meil majas punastest telliskividest, toreda Kuressaare pottsepa ehitatud. Olen Muhus elanud 28 aastat ja see on meil juba neljas ahi. Varasemad kippusid lagunema, oli ka pottseppade tehtud vigu. Praegune ahi on korralik töö, tõmme on väga hea.

Lapsepõlves elasin Kuressaares ahiküttega majas. Minu jaoks ei ole kütmine tüütu kohustus. Hoopis vastupidi – ahju ja pliidi kütmine on rituaal, väga mõnus ja rahustav tegevus.

Praeguseks on kütteperiood otsa saamas. Viimati tegin tule alla kolm päeva tagasi, öösel oli ju õues kolm kraadi külma. Nüüdsete ilusate ilmadega aga tahaks pigem ust lahti hoida, et kevade hõng tuppa tuleks.