TÄNA ON MAA PÄEV 2022. aasta põhiteemaks on planeeti investeerimine

Meie planeet Maa.
Meie planeet Maa. Foto: NASA

Rahvusvahelist Maa päeva tähistatakse 22. aprillil ja tänavu on Maa päeva juhtivaks teemaks planeeti investeerimine.

Maa päeva tähistamine sai alguse 1970. aastal Ameerika Ühendriikides, kus miljonid ameeriklased protestisid tänavatel keskkonna saastamise vastu. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva kogu maailmas mitmesuguste ürituste ja ettevõtmistega, mille eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele (kliima soojenemine, õhusaaste, liigne energia tarbimine, autostumine, agraarühiskond jne).

Ameerika Ühendriikide president Richard Nixon koos esileedi Pat Nixoniga istutamas puud esimese Maa päeva puhul 1970. aastal.
Ameerika Ühendriikide president Richard Nixon koos esileedi Pat Nixoniga istutamas puud esimese Maa päeva puhul 1970. aastal. Foto: Wikipedia

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaia Orase sõnul on järjest paremad teadmised maailmas toimuvast avanud meie silmad terve rea nähtuste suhtes, nagu muutuv kliima, reostuse kuhjumine, ökoloogiliste protsesside vähene säilenõtkus. Samuti on mõistetud, et lisaks paljudele teistele maad asustavatele liikidele vajab kaitset ka inimene ise. Mitmed nendest on tõsised probleemid ja nüüdseks on suhteliselt abstraktsest keskkonnakaitse liikumisest saanud võitlus inimeste tervise, perekondade tuleviku ja elukeskkonna eest.

Ka Euroopa roheline kokkulepe osutab investeeringutele kui ühele peamisele hoovale Euroopa Liidu (EL) kliima- ja keskkonnapoliitika rakendamisel. EL investeeris 2020. aastal keskkonnakaitseteenuste osutamiseks vajalikesse varadesse (nt reoveepuhastid, jäätmekäitlusseadmed, seadmed puhtamaks tootmiseks) esialgsete hinnangute kohaselt kokku 54 miljardit eurot, rääkis Oras.

Eestis investeeriti 2019. aastal keskkonnakaitsesse 111,2 miljonit eurot ja 2020. aastal esialgsetel andmetel 135,1 miljonit eurot.

"Kas seda on palju või vähe? Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduseni. Kliimaneutraalsuse saavutamine eeldab investeeringuid energiatõhususe suurendamiseks, uute taastuvate ressursside kasutuselevõtuks, transpordi ja tööstuse ümberkorraldamiseks, aga ka uute lahenduste leidmiseks biomajanduses, looduslike süsinikusidujate kasutuse arendamiseks ning tõenäoliselt ka süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise väljatöötamiseks ning rakendamiseks. Samuti eeldab liigi- ja koosluste kaitse ning ringmajanduse valdkonnas seatud eesmärkideni jõudmine uute tootmis- ja tarbimisharjumuste algatamist ning juurutamist," rääkis Oras.

Igaühel on võimalus anda oma panus planeedi jätkusuutlikusele ja paremale elukeskkonnale ning tähtis on sellega alustada juba täna. 

Pandeemia ajal vähenes heitgaaside hulk 5,8 protsenti

National Geographic soovib tänase tähtpäeva puhul välja tuua koroonaviiruse pandeemia ajal tekkinud puhtamat õhku.

Rahvusvahelise energiaagentuuri andmetel vähenesid iga-aastased energiaga seotud heitkogused pandeemia ajal 5,8 protsenti, mis on rohkem kui ühelgi aastal pärast Teist maailmasõda. Inimesed pidid kodus istuma ja teed olid sõidukidest märkmisväärselt tühjemad, tunduvalt hõredam oli ka lennuliiklus. 

Puhtam õhk oli vaid üks selle kummalise ja kohutava aasta asjadest, mis pani inimesi rohkem mõtlema sellele, kuidas inimesed globaalset keskkonda haldavad – ning võimalusele ja tungivale vajadusele seda paremini teha.

Tagasi üles