JUHTKIRI ⟩ Iseotsustamise hetk

Põhikooli eksam. Foto on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter

Inimese elus on üks esimesi suuri otsustamisi see, kuidas jätkata oma haridusteed pärast põhikooli. Seaduse silmis on koolikohustus täidetud ning edasine on igaühe enda otsustada. Valikuid jagub: kas minna gümnaasiumisse, ametikooli, tööle või nii kooli kui ka tööle.

Enamasti plaanitakse minna gümnaasiumisse. Seda näitab ka tänavune Saaremaa gümnaasiumi suur sisseastumisavalduste arv. Õpilaste puuduse üle ei saa kurta ka Orissaare gümnaasium ning vaevalt täiskasvanute gümnaasium ja ametikoolgi tühjaks jäävad.

Ühest küljest on see tore, et nii paljud gümnaasiumihariduse poole püüdlevad. Teisalt tundub, et tihti tehakse see otsus liiga kergekäeliselt või hoopiski surve all: minnakse, kuna sõbrad lähevad või hoopis ema-isa soovil-käsul. Võimalik, et noor ise ei teagi veel õieti, mida ta tahab. Lõpuks teeb elu ikkagi omad korrektuurid ja nii mõnigi õpilane vahetab üsna pea kooli.

Eestis on üsna kivistunud arusaam, et gümnaasiumiharidus on ikka see kõige-kõige. Nii see kohe kindlasti ei ole. Kõige parem haridus on see, mida õpilane omandab heal meelel. Olgu selleks siis õpikutarkus või ametioskused.