AJA LUGU ⟩ 1922. aasta külm ja kuiv kevad

KURESSAARE TÖÖSTUSKOOLI ÕPILASED 1938. aastal. Taamal sama aasta talvel põlenud töökoja hoone. Foto: Kuressaare Ametikool

Sada aastat tagasi toibus 54 000 elanikuga Saare maakond jätkuvalt Esimese ilmasõja aegsest Saksa okupatsioonist ja selle õnnetust järelkajast, mida me täna tunneme Saaremaa mässu nime all.

Tolleaegsetes lehtedes peegelduvad normaalse elurütmi taastumine ja verinoore riigi ponnistused end igal alal kehtestada. Kitsad ajad nähtuvad omavalitsustele esitatud arvukates maksuvabastuste või maksuvähenduste palvetes.

1922. aasta 17. juuni ajaleht Saaremaa kirjutab linnavolikogu istungi ületavaates muu hulgas, et “tasu liha järelevaatamise ja tembeldamise eest, mis maalt linna tuuakse, vähendati 25 protsendi võrra, missugusel määral ka liha hinnad mineva aastaga võrreldes langenud on”. Samal volikogu istungil võeti vastu ka sunduslik määrus tulekaitse kohta avalikkudes pidustuste kohtades. Selle määruse järgi on pidude toimepanijad kohustatud pidude ajaks tuletõrjujad kohale kutsuma ehk ise näiteseinte taga käsipritsi ja veega täidetud toobrid valmis hoidma.