MÄLESTAME ⟩ Tasa, vaikselt sõudvad pilved…
/nginx/o/2022/06/08/14612533t1h5650.jpg)
…sinna, mille tagant paistab hoopis uus valgus.
Lahkumine on tavapäraselt kurvema alatooniga sündmus, eriti veel siis, kui tagasi enam ei tulda. Kohtumised ja kokkusaamised, käepigistus ja silmavaade jäävad kaugustesse, mälestustesse.
Kui Raivoga esimest korda kokku puutusin, oli veel eelmine sajand, aastat kolmkümmend tagasi. Parimas keskeas, üle neljakümnene mees köitis mind oma kirglikkusega. See hea omadus teha asju, mis meeldivad, tõelise kirega saatis Raivot ka siis, kui aastaid kümnetes enam juurde tuli.
Raivo on Kuressaare Teatri uuestisünni tunnistaja, kaasaaitaja ja toetaja. Otsus 2006. aastal Maasi maalinnal “Mereröövel vastu tahtmist” suvelavastusena publikuni tuua tundus paljude arvates kahtlane ettevõtmine. Aga Raivo oli see, kes kinnitas ja julgustas, et just nii peab olema. Oli ka. Tolle aasta teatrisuvi õnnestus ja selles, et Kuressaare tolleaegne linnateater püsima jäi, on suur panus ka Raivol.
Kokku kuuel korral on Raivo meie teatris tugeva algupärase alatooniga lugusid lavale toonud, paaril korral ka ise näitlejana laval mänginud. Raivol oli Kuressaare vaim sees, seda on ta ise öelnud. Jäigi pärimata, mis see Kuressaare vaim ka on.
Oleks veel palju, väga palju rääkida, Maisi tänava kunagisest kodust, Saleverest, kaasa Astrast, tütar Johannast, paljudest inimestest, kellega tänu Raivole kokku puutunud olen, kellega meie teater ja publik kokku puutunud on. Raivo Trass on osa Saaremaa kultuurist. Ja see on oluline. Väga.
Pärituult pilvede taha…