Saada vihje

1941 ja 2022 – mõtted küüditamise aastapäeval

Jaen Teär.
Jaen Teär. Foto: Saarte Hääl

“Miks me aastakümnete taha ajalukku jäänud küüditamist aina meenutame? Vaadates seda, mis toimub praegu Ukrainas, pole kahtlustki idanaabri kavatsustes,” kirjutab Saare maakonna Memento ühenduse ja Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu juhatuse liige Jaen Teär.

1941. aasta 14. juuni hommikul äratas inimesi kloppimine ustele. Oli alanud suurküüditamine. Vene mundris sõdurid koos meie kollaborantidega liikusid külast külla ning viisid inimesi veoautode, laevade ja rongidega Venemaale orjusesse. Mehed saadeti laagritesse ja naised lastega asumisele erinevatesse Venemaa kolkaküladesse, kus elutingimused olid äärmiselt rasked. Keegi ei kahtlustanud, et midagi nii pöörast võib juhtuda. Keegi ei olnud selliseks hävinguks valmis.

Kehtestamaks nõukogude kommunistlikku korda, tuli bolševikel hävitada targad ja oma peaga mõtlevad inimesed ja kustutada rahva mälu. Rahva meelsus, tahe ja vaim püüti murda repressioonidega.

Tagasi üles