Juku jooks Taritus taas tulekul

Copy
Juku 1. juuli õhtul ikka Taritus Lepiku pere maadel.
Juku 1. juuli õhtul ikka Taritus Lepiku pere maadel. Foto: erakogu / Saarte Hääl

Juba 1990. aastate keskel rääkis Heino Laht, et peaks Taritus ka mõne suurema spordiürituse korraldama. Hakkasime tegema Lümanda piirkonna külade sõpruskohtumisi pallimängudes.

2007. a hakkas Heino rääkima Johannes Raasukesest, et oli mees, kes tegi kõike, võistles ja võitis mitmel alal.

Ja nii juhtuski, et 2008.a sai teoks esimene Juku Jooks, pühendatuna kunagisele spordimehele ja -organisaatorile.

Tema 1000 m maakonna meistriks tulekust oli möödunud 70 ja surmast 10 aastat. Seni, 13 aastat, ikka Heino lahke ja avala pilgu all, no kas kõik on korras?

Tänavu toimub XIV maastikujooks 1000 m distantsil, esmakordselt ilma Heinota.

Heino, noore poisina, oli saanud innustust Lepiku Juku tegemistest. Johannes kinkis Heinole ka naelikud. Noorele spordipoisile olid need igati asja ette. Naelkingad annetas Heino 2008.a, esimesel Juku Jooksul, perek Raasukese kätte hoiule.

Jukust ja sportimisest kaugetel aegadel

8. juulil 1917. aastal sündis tollases Riksu külas Lepiku talus poisslaps, kes sai nimeks Johannes.

1932. a lõpetas ta Taritu kooli. 1933.a. käis Taritus rammumees Sannik. Tõsteti kangi, maadeldi. See sündmus sai pöördeliseks tähiseks Taritu spordielus. Noored moodustasid Kotlandi haridusseltsi juurde spordiringi ja selle esimeheks sai Lepiku Juku.

Esimene „maadlusmatt” tehti Lepiku lauta, hobusesõnniku peale pandi õled ning vana laeva puri ja maadlemine võis alata. Peremees Peeter poiste rassimisele hea pilguga ei vaadanud ja sportlik tegevus viidi üle Taritu rahvamajja.

Spordivahendite – kangi, maadlusmati jm muretsemiseks, korraldati peoõhtuid, poisid panustasid ka ise ja peagi olid juba paremad tingimused harjutamiseks.

1936.a. lõpetas Johannes Raasuke raskejõustikukursused. Sportimine ja treenimine Taritus tõi ka edu. Johannes oli edukas raskejõustikus, püstitades maakonna rekordeid tõstmises, võitis maadluses esikohti.

Johannes oli edukas ka kergejõustikus, olles maakonna paremikus 100 m ja 1500 m jooksus, kaugus- ja teivashüppes. 1938.a. sai temast maakonna meister 1000 m jooksus.

Veel üks põnev sündmus minevikust. 2. mail 1940 peeti Taritu rahvamajas Kotlandi h.-s. „Ärataja" spordiosakonna korraldusel meeskondadevaheline võistlus.

Karikad pani mängu ja oli kohal raskekaalu maailmameister Arnold Luhaäär. Võistlustest võttis osa kaks meeskonda: Kaitseliidu Kuressaare kompanii ja kohaliku organisatsiooni meeskond, kumbki viis esindajat, igas kaalukategoorias üks tõstja.

Tasavägises võistluses tuli võitjaks Kaitseliit. Esmakordsed toimunud rammukatsumine jäi ka viimaseks, suur sõda ja hilisem poliitiline areng olid põhjuseks.

Johannes töötas sulasena Valjala kandis, tegi kodus talutööd ja 1937.a. sai ta bussikonduktori koha Ed. Teerni juures. Peagi tulid sõjaaastad ja mobilisatsioon NL armees, Velikije Luki, vangistus ja Saksa armee. Peale sõda töötas ta lukksepana Tallinna asutustes.

Uno Kütt Varpe külast oli Tallinnas peale sõda Johannesega koos sportinud ja 1949.a. seal sõudmise rahvapaatide klassis koos vabariigis pronksi võitnud. Uno läks isegi Kristjan Palusalu treeningrühma harjutama, ikka Juku õhutusel.

„See kondiväänamine polnud just minu jaoks,” nentis Uno hiljem. 2008. a avasime Lepiku vana maja seinal bareljeef Johannes Raasukese mälestuseks.

Ta suri 27. märtsil 1998.a.

XIV Juku Jooks Taritus toimub 1. juuli õhtul, ikka Taritus Lepiku pere maadel.

Juku Jooksust on saanud tõesti traditsiooniline üritus ja paljude jooksusõpradele teada tuntud mõõduvõtt 1000 m maastikujooksus.

On kujunenud oma stiil korralduses, oma sõpruskond, kes on igal aastal kohal ja kogemustega korraldajad.

Täpne statistika võimaldab kõikide jooksude kokkuvõtteid näha ja aastate lõikes osavõtmistest ülevaadet saada. FB-s peab perekond Raasuke ka vastavat lehekülge. Jooks on leidnud kindla koha maakonna ja piirkonna spordikalendris.

Reedel, 1.juuli õhtul kell 18.00 Taritus Lepiku talu õuel antakse start kõige väiksematele jooksusõpradele.

Pärast seda saavad stardiõiguse kõik ülejäänud sportlased oma vanuseastmete kaupa. Peale võistlusstarte saavad rajale rahvajooksjad-kõndijad. Nende motivatsiooni peaks tõstma ka väiksed ja huvitavad loosiauhinnad.

Urve Vakker, koos Heinoga tegutsenud kõik need 13 aastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles