/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
/nginx/o/2022/04/07/14468295t1hb9eb.jpg)
26. juulist avaneb toetus, mis loob Eesti inimestele võimaluse saada ligipääs ülikiire interneti juurdepääsuvõrgule. Kokku investeeritakse võrkude ehitamiseks maapiirkondades 69 miljonit eurot.
Algab toetuste taotlemine ülikiire interneti juurdepääsuvõrgu rajamiseks
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõi välja, et uus toetusmeede toetab kiire internetiühenduse hoogsat levikut üle Eesti, sest ainuüksi investeeringu rahaline maht pole võrreldav ühegi varasema meetmega.
“Eesti digiühiskond on globaalselt tuntud oma innovaatilisuse ja kõrge arengutaseme poolest. Oluline on, et sellest saaksid osa võimalikult paljud Eesti majapidamised ja ettevõtted, sest üha rohkem teenuseid liigub digiruumi. Peagi avanev toetusmeede viib kiire interneti just nendeni, kes on seda pikisilmi oodanud,” ütles Sutt.
Selleks, et kiire internetiühendus jõuaks suurima nõudlusega paikadesse on riik teinud tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. “Mõeldes tagasi ministriameti olulisematele võitudele pean tähtsaks, et täna on olemas selge ülevaade, kuhu kiire interneti sidevõrku esmajärjekorras luua. Nii minule isiklikult kui ka riigile tervikuna on oluline, et see jõuab võimalikult ruttu Eesti erinevates paikades elavate noorte peredeni, ettevõtjateni ja kõigi teisteni, kes on seda kannatamatult oodanud,” sõnas Sutt.
Ta rõhutas, et toetusmeetme väljakuulutamine edendab elu üle Eesti. “Juba täna naudivad paljud inimesed paindlikku kaugtöö võimalust ja tegemist on kasvava trendiga. Võimalus kasutada ülikiiret internetti asukohast sõltumata seob inimesed lahti füüsilise ruumi piiridest töö tegemiseks ja vaba aja veetmiseks,” märkis minister.
Sutt tõi välja, et määrus, millega avanes toetuste taotlemine ülikiire interneti juurdepääsuvõrguga liitumiseks oli viimane, mille ta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrina allkirjastas. Ta loodab, et järgmine minister kannab endas samasugust soovi edendada kiire interneti levikut Eestis, kuivõrd võimaldab kohalikel saada osa digiühiskonna rikkalikest võimalustest ja edendab ettevõtlust ning innovatsiooni. “Soovin uuele ministrile jõudu ja jaksu tegeleda edasi Eesti inimeste jaoks oluliste IT-taristu teemadega, millele on hoog sisse lükatud,” ütles Sutt.
Toetuste taotlemist korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus. Selle elukestva õppe ja IT-arenduse talituse juhataja Marge Kõiva sõnul on oodatud projektitaotlused, mille põhjal ehitatakse valmis juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu või ostetakse ning paigaldatakse juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalikud aktiivseadmed.
„Projekti koostamisel tuleb taotlejail silmas pidada, et juurdepääsuvõrk tuleb valmis ehitada hiljemalt kahe aasta jooksul alates toetuse saamisest. Samuti tuleb rajatavale võrgule tagada juurdepääs võrdsetel alustel ka teistele sideettevõtjatele,” selgitas Kõiva. Ta lisas, et toetuse maksimaalne osakaal projekti kuludest on 70 protsenti ja maksimaalne toetus ühe aadressi kohta 3000 eurot. Juurdepääsuvõrguga liitumise hind võib lõppkasutajale olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga. Kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavaid inimesi teavitatakse võimalusest, tingimustest ja liitumise taotluse esitamise tähtajast vähemalt 3 kuud enne ehituse algust.
Taotlusvooru aluseks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kinnitatud kohaliku omavalitsuse prioriteetsete asustusüksuste ning seal olevate aadressiobjektide nimekiri, koos kohalike omavalitsuste vahelise eelarve jaotusega.