Nõukogude võim asus pärast Teist maailmasõda võitlema ka kirikuga, sealhulgas leeriskäimise rituaaliga. Viimase vastukaaluks hakati noortele elluastujatele korraldama suvepäevi, mida asjaosalised ise hakkasid kutsuma võsaleeriks.

Küüditamisejärgsel perioodil leeriskäijate arv kahanes, kuid pärast Stalini surma ja küüditatute Siberist naasmist kasvas see taas. 1957. aastal leeritati Eestis üle 10 tuhande noore.

Sel perioodil hakati ateistlikus kasvatustöös suuremat tähelepanu pöörama uutele nõukogulikele tavanditele. Vastukaaluks kiriklikule leerile said noorte suvepäevad, mida esmakordselt peeti 1957. aastal Paide rajoonis Väätsal. 13.–16. juunil toimunud kokkutulekul osales kohaliku külanõukogu kolmest kolhoosist 39 noort*.

Kommentaarid
Copy