:format(webp)/nginx/o/2022/07/27/14722734t1hdd47.jpg)
Mitte ühtegi rahvarõivaeset ei tohi ära visata isegi siis, kui see on vaid koide või ka rottide puretud haisev tikitud rõivatükk, kirjutab saarlasest pärandtehnoloog, käsitööraamatute autor ja toimetaja Anu Pink. Ka see räbal on meie ajalugu, mis aitab pärandit hoida.
Ajal, mil rahvarõivaid päriselt kanti, neid rahvarõivasteks ei nimetatudki, need olidki lihtsalt toonased rõivad. Kuna eesti maarahvas oli 150 ja rohkem aastat tagasi üsna paikne, kujunesid rõivastumistavad igas kihelkonnas välja isemoodi. Erinesid rõivaesemed ja nende kaunistused, aga ka rõivastega seonduvad kombed ja tähendused.