JÄRJEKORRAD ⟩ Haiglajuht Märt Kõlli: "Rahuldav või isegi rahuldav pluss!"

Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Mõne eriala tohtrite vastuvõtule saamiseks on Kuressaare haiglas võimalused päris nutused.

"Järjekordade osas on väga erinevad aspektid, aga mina arvan, et kättesaadavus ei ole katastroofiline," sõnab haigla juhatuse liige Märt Kõlli, "pigem selline rahuldav või isegi rahuldav pluss."

​Märt Kõlli Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Ta viitab, et kirurgi, günekoloogi ja teiste n-ö suure erialaga arstide ambulatoorse vastuvõtu järjekorrad on siiski pigem tagasihoidlikud või mõistlikud.

Mis puudutab aga äärealasid, siis seal on Kõlli sõnul probleeme omajagu.

Näiteks gastroenteroloogiga on asi keeruline. Kohalike tohtrite puudus on ka kõrva-nina- ja kurguarsti erialal.

Külalisarstid on kohal iga nädal

"Kuigi seal on meil väga tubli koalitsioon, kus külalisarstid on kohal siiski iga nädal, viimasena liitus ka Marek Metsmaa," lisab Kõlli.

Tema sõnul katavad neli väga tugevat spetsialisti selle vajaduse ära. Samamoodi on haiglal väga tubli eriõde, kes suudab lahendada olukordi, mis tingimata arsti poole pöördumist ei eelda.

"Mõni aasta meil silmaarst üldse puudus, seda katsid Ida-Tallinna keskhaigla residendid, noored arstid," seletab Kõlli.

Mariliis Putnik, kes on ametilt silmaarst, liitus Kuressaare Haiglaga pea kaks aastat tagasi ja saarlaste nõudlus silmaarstile kasvas kohe kordades.

"See näitas kohe seda, et keegi ei soovi sõita niisama mandrile, kui on kohapeal teenuse võimalus olemas," kinnitab Märt Kõlli.

Omakorda näitab see, et tegelikult peaks Saare maakonnas olema kaks täiskoormusega silmaarsti. Dr Mariliis Putnikul on väiksed lapsed ja päris saja protsendiga ta ei tööta.

Värbaks küll, aga pole inimesi

Hoopis keerulisem on haigla olukord statsionaarse raviga, kus on vaja katta valveringid. Meie haiglas on need intensiivravi, kirurgia, günekoloogia ja erakorraline meditsiin. EMO on meil Kõlli sõnul hästi mehitatud ja kogu ring kaetud.

Günekoloogidega on olukord samuti pigem hea. Nimelt on meile tulnud tööle kaks uut naistearsti, juba pea aasta tagasi Mall Varvas ja selle aasta septembris alustab täiskoormusega doktor Pilleriin Ilmjärv.

Mis puudutab intensiivravi, siis meie haigla standardprobleemina on kõik arstid on suhteliselt ühevanused ja ühest põlvkonnast.

Septembris liitub intensiivraviga samuti uus spetsialist, kes võimaldab olemasolevat kaadrit optimaalsemalt kasutada.

"Nii et intensiivravis täna punast lippu ei tõstaks, küll aga on kirurgias valveringide katmisega kindlasti probleeme," lisab Kõlli.

Olemasoleval kaadril on öiste valvete katmisega siiski probleeme. "See ongi väga raske töö," kinnitab ta.

Hetkel otsitakse kirurgiaosakonna juhti ja lisaks ollakse valmis värbama täiendavalt üldkirurgi, ortopeedi ja traumatoloogi.

Tõsine probleem on ka sisehaiguste osas, kuhu haigla värbaks samuti kohe veel ühe arsti. "Kindlasti on ka psühhiaatria alamehitatud," kinnitab haiglajuht, lisades, et maakonna nõudlus on kindlasti suurem kui dr Ene Parve töömaht võimaldab.

Maakond vajab tema sõnul kahte täiskoormusega psühhiaatrit, kui mitte enamat.

"Oleme ise vaadanud, et kui me suudaks katta kõik positsioonid ja valveringid ja nii edasi, siis see tähendaks, et kohe homme võiks värvata kümme arsti," kinnitab ta.

Paraku ei paista tema sõnul ühtegi seadusandlikku või korralduslikku initsiatiivi, mis võimaldaks süvenevat personalikriisi leevendada. Unustada ei tohi tema sõnul kindlasti ka pere- ja hambaarste. "Hetkel tundub, et oleme pigem tumedates värvides."

Kivi Eesti arstikoolituse kapsaaeda

Märt Kõlli sõnul mõjutavad meid siiamaani otsused, mis vähendasid arstide õppekohti ülikoolis umbes kümme aastat tagasi. Tänaseks on õppekohtade arvu küll kasvatatud, aga mõjud on ikkagi alles.

Teise põhjusena toob Kõlli välja, et Eesti vabariik toodab arste jätkuvalt näiteks Skandinaaviasse.

Nii palgatingimused kui ka erinevad muud põhjused võimaldavad Eesti arstidel väga lihtsalt töötada näiteks Soomes.

Eesti ehk vähem atraktiivne riik peaks tema sõnul kompenseerima spetsialistide puudust nende toomisega kuskilt järgmisest riigist, aga seadusandlus ei võimalda värvata spetsialiste kolmandatest riikidest, kus haridus on suhteliselt sarnane meie omaga. Lisaks karmid keelenõuded.

Arst peab omandama eesti keele, sinnamaani ta põhimõtteliselt töötada ei saa. Seetõttu on kolmandate riikide spetsialistide kasutamine võimatu, sest eesti keel ei ole kõige kergem asi, mida hoobilt omandada, leiab Kõlli.