Mõtisklus Eesti tulevikust Venemaa kõrval

Kalev Stoicescu saates Plekktrumm. Foto: Priit Mürk/ERR

"Putini Venemaa ei saa kunagi olema Eesti ja läänemaailma jaoks mitteagressiivne naaber," kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja kolumnist Kalev Stoicescu.

Viimased tuhat aastat, alates Jaroslavi retkest (1030), kulgesid laias laastus muistse vabaduse ja vabadusvõitluse (kaks sajandit), euroopalike naabrite (viis sajandit) ja Vene tsaaride (kaks sajandit) ülemvõimu, Nõukogude Liidu ja Saksamaa okupatsiooni (pool sajandit) ning omariikluse (üle poole sajandi kahes etapis) tähe all. Eesti enesemääramine ja iseseisvus saavutati Vabadussõjas verehinnaga. Iseseisvuse taastamine toimus veretult, mis on harukordne juhus maailma ajaloos, arvestades mistahes impeeriumide lagunemise kogemust.

Kas tuleb kolmas ja otsustav katsumus, mil me peame seisma uuesti oma õiguse eest elada vabaduses ja demokraatias, et idanaaber rahuneks pikaks ajaks võõraste maade ja rahvaste anastamise himust? Impeeriumi taastamise kinnisideest kannustatud Putini režiim murrab praegu oma hambaid Ukrainas. Kuid ärgem unustagem, et tõenäoliselt 60–70% venemaalastest hellitab samu mõtteid, isegi kui mingi osa neist ei poolda verist ja barbaarset sõda. Murtud hammastega Venemaa võib ikkagi hammustada.