/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
/nginx/o/2022/09/28/14863245t1hd665.jpg)
Üldise elektrikatkestuse korral on elutähtsate teenuste ülalhoidmisel olulisim küsimus elektrigeneraatorite ja piisava kütusevaru olemasolu.
Eile andsid Saaremaa valla elutähtsate teenuste osutajad ja Kuressaare haigla kriisikomisjonile ülevaate oma valmisolekust võimalikeks elektrikatkestusteks. Kriisikomisjoni esimees, Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ütles, et arutati ka asutuste koostööd tekkida võivate probleemide korral ja elanike teavitamist. "Soovitan kõigil tutvuda kodulehega olevalmis.ee või laadida endale telefoni vastav mobiilirakendus, kust leiab praktilisi nõuandeid, kuidas erinevateks kriisiolukordadeks valmistuda ja neis käituda," rääkis ta.
Vallavanem lisas, et kriisiolukorras edastatakse saarlastele infot Kadi raadio vahendusel, mille toimimine tagatakse generaatoriga. "Ehkki meie elutähtsate teenuste osutajad on võimalikeks elektrikatkestusteks valmis, palun ka kõigil inimestel läbi mõelda, kuidas toimida juhul, kui kodust kaob elekter või keskküte," sõnas Tuisk.
/nginx/o/2022/09/28/14863248t1hd6b3.jpg)
Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Ain Saaremäel kinnitas, et joogivee tagamisega tuleb ettevõte toime nii kaua, kuni jätkub diislikütust generaatorite tarbeks. Linna tarbeks on ettevõttel generaatorid olemas, maapiirkonnas on Saaremäeli sõnul kriisiolukorras võimalik kasutada teiste asutuste seadmeid. "Mingis pildis on ülevaade neist olemas, ehkki mitte igal pool," sõnas ta.
Küsimärgiks on kanalisatsioon, mis sõltuvalt oludest võib linnas täis saada poole päeva või ööpäevaga, maapiirkondade isevoolsed võrgud suudavad vastu pidada mõnevõrra kauem.
"Meil pole ka kõige parema tahtmise juures võimalik linna kanalisatsioonipumplate juurde välja panna rohkem kui 40 generaatorit, millest kaks peab olema väga suurt. Lisaks peaks Kullimäe puhastusjaamas olema väiksemat sorti jõujaam, mis puhasti ka järele suudaks võtta," selgitas Saaremäel.
Kui maapiirkond ka juurde panna, siis oleks veevärgil vaja ligemale 200 varugeneraatorit, mille soetamine maksaks 1,5–2 miljonit eurot.
Läinud aasta oktoobris sõlmis AS Eesti Varude Keskus AS-iga Saare Kütus lepingu, mille järgi tuleb firmal tagada Kuressaares asuvas Roonimäe tanklas kütuse kättesaadavus ka elektrikatkestusest tingitud kriisiolukorras.
See tähendab, et tanklas peab igal ajahetkel olema varuna vähemalt 10 000 liitrit bensiini ja 10 000 liitrit diislikütust.
/nginx/o/2022/09/28/14863253t1hb28f.jpg)
Saare Kütuse juht Margus Hiet ütles, et tema jaoks on küsimärk, kuidas kütusevaru kriisiolukorras jagada ja kes on see, kelle näpunäidete järgi otsuseid tehakse. Elektri- ja sideühenduse katkemisel saab ettevõte teenindada vaid Saare Kütuse kliendikaardi omanikke. Samas on Hieti sõnul kokkulepe päästeametiga, et kütust antakse ka nende sõidukitele, samuti on Saare Kütuse klient Kuressaare veevärk.
Kuressaare Soojuse juhatuse liige Paul Leemet kinnitas, et katlamajad suudab ettevõte suurema elektrikatkestuse korral töös hoida ja ka sooja tarbijateni toimetada. Elektrit peab soojafirma enda tarbeks tootma siiski diiselgeneraatoritega, sest kombijaam ilma töötava välisvõrguta elektrit toota ei saa.