:format(webp)/nginx/o/2022/08/18/14768824t1h5c31.jpg)
18. juuli 1938 – 3. oktoober 2022
MÄLESTAME ⟩ Hüvasti, Ain Teras
Igaviku teele on lahkunud Ain Teras, tegus mees, kes on palju teinud Saare maakonna liiklusohutuse tagamiseks, korraldamiseks ja edendamiseks.
Pikk aeg Aini väärikast elust oli seotud Saare maakonna transpordi korraldamisega, sõidukite kontrolli ja registreerimisega.
Oma korrektsuse ja tähelepanelikkusega ei jätnud ta kedagi ükskõikseks. Teda kas austati või vihati – sõltus sellest, milline oli hinnangu andja enda eluhoiak.
Minul kui endisel kolleegil oli Ain Terasega väga isiklik suhe. Oli ju Ain Teras see mees, kes 1970. aasta sügisel võttis mul piltlikult öeldes käest kinni ja viis töökohta, kuhu jäin 32 aastaks. Ain oli minu esimene juhendaja-õpetaja ja õppida oli temalt palju. Saan öelda: suur aitäh, õpetaja!
Tagasi vaadates on võimatu kujutleda Aini autota – nimelt juhtis Ain 1970-ndate aastate esimest parempoolse rooliga pikap-Moskvitši Saare maakonna liikluses. Auto ja ametnik – neid oodati ja peljati. Alati oli Ainil öelda häid õpetussõnu ja anda juhiseid, aga ka noomimissõnade kasutamine polnud talle võõras.
Meie töö juures ei möödunud ühtegi üritust, kus Ain ei oleks istunud klaveri taha ja mänginud nii tantsuks kui ka lihtsalt kuulamiseks. Muusika oli Aini kirg. Meil oli õnn mängida koos üle kümne aasta tollases tuletõrje ühingu puhkpilliorkestris. Selles, et minust orkestri liige sai, oli just Ainil suur osa kaasa rääkida.
Pärast seda, kui Ain oli mundrikuue lõplikult kappi riputanud, jäi ta tegelema liiklusohutuse ja liikluse korraldamisega meie linnas ja maanteedel. Linna liikluskomisjon oli koht, kus Ain Teras sai anda asjalikku nõu liikluse korraldamisel linnas. Oma töös oli Ain äärmiselt printsipiaalne, tema vormistatud dokumendid olid kui õpikunäide, kuidas vormistada.
Austatud Ain Teras, puhka rahus. Siledaid teid Sulle teispoolsuses.
Sinu endiste töökaaslaste nimel Helmut Sääsk