/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/02/14403643t1he75c.jpg)
Riigikohus avaldab esmaspäeval otsuse kohtuasjas, mis puudutab COVID-19 epideemia ajal kehtinud koroonapassi nõude põhiseadusele vastavust, kirjutab BNS.
Riigikohus avaldab otsuse koroonapassi põhiseadusele vastavuse kohta
Valitsus andis eelmise aasta mais ja septembris koroonaviiruse leviku piiramiseks välja kaks korraldust, mis tuginesid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele (NETS).
Esimesega neist kehtestati karantiininõuded haigestunud või lähikontaktsetele inimestele ja teisega pandi paika piirangud paljudele avalikus ruumis toimuvatele tegevusetele – näiteks toitlustusettevõtetes, spordiklubides, veekeskustes ning avalikel üritustel ja koosolekutel viibimisele.
Mõlemas valitsuse korralduses oli ette nähtud, et piirangutest on vabastatud nn koroonatõendiga ehk koroonapassiga täisealised inimesed, kes on läbinud vaktsineerimiskuuri, vaktsineerituga võrdustatud või haiguse eelnenud 180 päeva jooksul läbi põdenud.
52 inimest ja kolm äriühingut esitasid halduskohtule kaebused, milles leiti, et korraldused piiravad põhiseadusevastaselt nende õigusi. Kaebuse esitanud inimesi ühendas see, et neil polnud koroonatõendit. Toitlustuse ja sõiduõppega tegelenud äriühingud olid aga seisukohal, et koroonatõendi nõue ja nende kohustus seda kontrollida piirab ettevõtlusvabadust.
Halduskohus rahuldas tänavu 31. mail avaldatud otsusega kaebused ja taotles riigikohtult, et korralduste aluseks olnud NETS-i normid tunnistataks põhiseadusevastaseks.
Esimese astme kohtu hinnangul polnud normid piisavalt täpsed ja selged, ega määratlenud täidesaatva võimu tegevuse piire. Korraldustes ette nähtud tõsised põhiõiguste piirangud oleks tulnud halduskohtu arvates kehtestada seadusega, mitte valitsuse õigusaktiga.