„Aina vähemate töötajatega ei saa täita aina rohkemaid ülesandeid, ole sa kuitahes digitaliseeritud ja innovaatiline,“ tõdes president Karis. „Mulle näib, et politsei on liiga õhukeseks hööveldatud. Politseinikud ja piirivalvurid teevad aastas kuni 135 inimese jagu ületunde. Veel 150 töötaja puudumist kompenseerivad abipolitseinikud, igati tublid ja hakkajad. Kuid – vabatahtlikkusele ei saa ehitada sisejulgeolekut.“
Riigipea sõnul võetakse sageli kergemeelse iseenesestmõistetavusega, et politseinikud ja piirivalvurid peavad siseturvalisuse eesliinil alati vastu. „Me ei tohi pidada seda normaalseks või lubatavaks. Ka missioonitundest tehtav töö peab olema õiglaselt tasustatud ja ei tohiks viia inimest läbipõlemise äärele või sellest veelgi kaugemale,“ rõhutas ta.
President Karis tunnistas, et viimased aastad on olnud Eesti riigile ja rahvale keeruline, isegi raske aeg, mil üks kriis järgneb teisele. „Koroonapandeemia. Venemaa sõda Ukrainas. Eestisse saabuv põgenikevool. Kasvav ärevus, väsimus ja rahulolematus ühiskonnas,“ loetles ta. „Väljakutsed, mis tulenevad Venemaa sõjast Ukraina vastu, lähiajal ei kao. Me peame jätkuvalt tegelema põgenike, piiriturvalisuse, vaenulike sümbolite probleemi ja kõige muuga, mis sellega seondub. Lisaks – elukallidus ja kõrged energiahinnad võivad talve paljudele inimestele keeruliseks muuta, mis tähendab, et taaskord tekib suur kiusatus leida poliitilisi süüdlasi.“
Riigipea väljendas veendumust, et Eesti ühiskond jääb praeguses kobarkriisis terveks ainult siis, kui meis säilib usaldus nii üksteise, aga kindlasti ka riigi ja tema institutsioonide vastu. President Karise sõnul aitavad politsei ja piirivalve sedasama usaldust ja usku hoida, koos meie kõigi turvalisuse hoidmisega.