/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/08/12/12460799t1h3d0c.jpg)
Möödunud nädalal tähistas Kuressaare ametikool oma sajandat sünnipäeva. Võrreldes selle ajaga, mil praeguseks 100-aastane Henno Sepp ametikoolis õppis, on palju vett merre voolanud.
JUHTKIRI ⟩ Nooruslik juubilar
Ning omaaegsest Kuressaare kutsekeskkoolist, mis pidi ette valmistama "õppinud jõude ehituse alal", on saanud laia ampluaaga, kümneid erialasid õpetav haridusasutus.
Pole vist vaja märkidagi, et sajandi jooksul on ametikoolil olnud kümneid tuhandeid õppureid. Üsna suurel osal neist on taskus rohkem kui üks kutsetunnistus. Sest teadmised-oskused erinevatel aladel tulevad igal juhul kasuks.
Paraku on praeguse Eesti kutsehariduse häda see, et napib kohti, kus praktikat teha. Ometi on ainult nii võimalik aimu saada, mida valitud eriala endast tegelikult kujutab.
Küllap on päriselt müüri laduda hoopis midagi muud kui teha seda laboris, kus laotud müürijupp juba õige pea lammutatakse.
Küllap tuleb Kuressaare ametikoolil ka kahesajas sünnipäev. Ehkki maailm meie ümber muutub ning saja aasta pärast võib see olla sootuks teistsugune kui praegu, on alati vaja inimesi, kes oskavad tööd teha, on oma ala spetsialistid.
Ning selleks, et nad oma ametit oskaksid, peavad nad ju ometi kusagil õppima.