/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/13/14957574t1h900d.jpg)
Sellel aastal oodati kandideerima inimesi, kogukondi, kodanikuühendusi, ettevõtteid ja tegusid, kes on viimase aasta jooksul silma paistnud tähelepanuväärse panusega maakonna arengusse.
Saare- ja Muhumaa tänavad neid, kes panustanud maakonna arengusse
AASTA PARIM KOGUKONNA TEGU on mõni tänavu valminud objekt või sündmus, algatus, mis rõõmustas, äratas suurt tähelepanu, aitas midagi paremaks muuta või jäi hästi meelde.
Muhu laste ja Muhulaste mängud
Muhu juurtega ja ka muul moel Muhuga seotud spordientusiastide vedamisel said 25. juunil Liiva spordiväljakul esimest korda teoks Muhu Laste ja Muhulaste Mängud.
Mängudel, mille idee pakkusid välja Muhust pärit "sporditüdrukud" Ulvi Jukk ja Kaire Nurja, osales üle saja lapse, kaasa elas aga veelgi rohkem rahvast. Osalemisrõõmu pakuti kõigile, kes vaid soovisid. Nii olidki väikesed välejalad tulnud spordipäevale üle kogu Eesti, ent ka näiteks Melbournist ja New Yorgist. Emad-isad ja kõik teisedki publiku hulgast võisid oma võimed proovile panna kirveviskes ja oludele kohandatud ketasgolfis.
Austraaliast saabunud Damieni korraldatud kirveviskes oli väga hoos Muhumaa memm Inna Sooäär, kelle tehnika ei jäänud kogenud kohtunikul märkamata.
Sel päeval võisid sa ka kohtunikule silma jääda kui „säravad silmad ja spordivaim“, „uhke maandumine“, „noorim ja nunnum“ jne jne.
Endise spordiajakirjaniku Marko Kaljuveeri sõnul meenutasid mängud kohati miniolümpiamänge: "Ka olümpia algab ju avatseremooniaga, kus on laulu ja tantsu. Sama toimus ka nüüd, Ivo Linna laulis ja rahvas lõi tantsu ning hiljem läks spordi tegemiseks!"
:format(webp)/nginx/o/2022/10/28/14926390t1hb653.jpg)
Kõiguste sadamas avatud mälupaik jääb meenutama 1944. aasta 24. septembril toimunud merereisi Rootsi, Furusundi millega kapten Arvo Meikar viis purjelaev Helene pardal Eestist uue võimu repressioonide kartuses ära kokku 483 sõjapõgenikku.
Helene mälupaiga valmimise eest seisis ja mälestused korjas raamatuks kokku Mare Kallas ehk Nooda Mare. Ideest mälupaiga sünnini läks kaks aastat ning hulk uurimistööd. Helene mälestusmärgi visiooni pani paberile Margus Kadarik ning see kujutab kolme masti, millest keskmine on murdunud - just see Helenega tormis toona juhtus.
Mälupaiga avamine on oluline kõigile ajaloo ja pärandi säilitamise poolest. Eriliselt oluline on see neile inimestele, kes ise või kelle perekond sellega toona otseselt seotud oli. See puudutab ja on mõjutanud väga paljusid saarlaseid ehk suurt osa meie kogukonnast tänaseni!
Lümanda 116 m kiviaia rajamine
/nginx/o/2022/11/16/14964403t1h9d1d.jpg)
Mõnikord on ühe ettevõtmise ära tegemiseks vaja lihtsalt head ideed ja nutikat turundusnippi. Just tänu sellisele lähenemisele sai Lümandas korda 116 meetrit kiviaeda.
Selle ainulaadse ettevõtmise idee autor on Lümanda külavanem Anni Roost, kes tahtis väga küla keskelt üht kiviaeda korda saada, aga ta ei leidnud selleks kuskilt rahastust. Seetõttu hakkaski ta veel olematut kiviaeda ette meetri kaupa müüma.
Võitja on: Muhu laste ja Muhulaste mängud
AASTA TEGUS KOGUKOND 2022 on see, kes paistab silma kohaliku elu edendamisega.
Tammetõru mängud Orissaares
Juba 23 aastat korraldatakse augustikuu esimesel pühapäeval Orissaares tammega staadionil Tammetõru mäng. Idee autor on Ilmar Kivi, kes kaasas oma sportliku suguvõsa (Vissid ja Kivid ja nüüdseks viivad seda läbi nende järglased Treialid ja Kadaksood), et korraldada võistlus lastele. Nad haaravad ka kaasa Orissaarest pärit sportlased või spordiga tegelenud inimesed kohtunikeks, kes samuti tulevad kohale perekondadega.
Võistlusi on avama kutsutud alati spordikuulsusi, osalenud on Erki Nool , Erich Teigamägi jne. Tammetõrumängudel saavad osaleda lapsed vanuses 1- 16. a. Võistlusaladeks on ümber tamme jooks, 60 ja 30 m jooks, kaugushüpe, pallivise ja staadioniringi jooks.
Võistlus toob lapsi kokku üle Eesti, paljud vanemad kes ise enam Saaremaal ei ela, tahavad oma lapsed siiski siia mängudele tuua ning tulevad peredega selleks võistluspäevaks kohale. Lapsi osaleb tavaliselt võistlusel üle 100.
Külasema seltsing Muhu vallast
Külasema külaseltsing on tegutsenud juba ligi 17 aastat ja olnud Muhu üks aktiivsemaid kogukondi, kes rikastab oma ettevõtmistega mitte ainult oma küla-, vaid ka kogu Muhu (kultuuri)elu. Avalikkusele korraldatakse laulu- ja tantsupäevi, kokkutulekuid ning kevad- ja sügislaatasid.
Külas on oma tantsurühm, kes esineb alati ka ülevallalistel üritustel. Sel sügisel on alustatud ettevalmistustega traditsioonilise Muhu pulma taaslavastamiseks 2023. aasta suvel. Alates 2015. aastast on väikeste pausidega sügis-talvisel perioodil toimunud üks kord kuus külakool, mis on toetanud ja julgustanud erivanuses inimesi uute ja huvitavate teadmiste omandamisel; on kujundanud arusaama, et ka eakamad on õppimisvõimelised.
Ühest koolipäevast on osa võtnud 10-15 inimest, kokku umbes 80 õpilast. Küla ajaloo ja traditsioonide teadvustamine elanikele toimub erinevate ürituste kaudu, antakse välja ka küla lehte „Külasema Teataja“
Undva küla kogukond
/nginx/o/2022/11/03/14938081t1hb784.jpg)
UNDVA KÜLA Saaremaal loodenurgas asub küla, kus pole hirmugi, et külaelu välja sureb. Undva rahvas teeb pidevalt kõike koos: nad toimetavad rahulikus talvises ja rahvarohkes suvises rütmis. Nende aktiivsus ja tublidus paistab välja ka kaugemale kui vaid naabritele.
Varakevadel külastas neid "Maahommiku" saade, mis tutvustas selle kauge, peaaegu nagu maailma servas oleva küla tegemisi väga laialdaselt. Külas on valmis avama oma ukse küla ühisteks üritusteks paljud külaelanikud, mistõttu polegi seni pandud raha külamaja ehitusse. Üks avalikuks kasutuseks hoone on neil olemas: bussijaam.
Bussijaam on mis on ka lavka kohaks, ongi selline kokkusaamise ja ajaviitmise koht. Eriti suvel on see väga populaarne, pakkudes peatuskohta ka Saaremaaga tutvuvatele turistidele. Nende nädalavahetus algab koos lavkaga, siis aeg peatub ja aeg on puhata!
Võitja on: Undva küla kogukond
AASTA KOGUKONNA TOETAJA 2022 on ettevõte, asutus või eraisik, kes on aidanud ja toetanud kogukonna tegemisi.
Aivar Pohlak
Ta on toonud Torgu piirkonda mitmed tuntud esinejad ja võimaldanud inimestel tasuta nende esinemist nautida. Sel aastal: Mihkel Raud ja ansambel, Curly Strings, Kukerpillid. Ta on abiks nii nõuga kui majanduslikult kogukondlike ürituste korraldamisel. Tema abi ja tegevus õpetavad tervet kogukonda paremini organiseeruma ja koos sündmusi korraldama. Aitäh sulle Aivar!
Viljar Rei
Omaaegse unistuse kehastus Kingli Grupp, on kaasaegsete töötingimuste ja stabiilse turvatunde äärealale maaletooja. Fassaadielementide tootmise meistriklass on kindlalt ja tipptasemel oma kanna Saaremaale kinnitanud – selleks, et jääda.
Pandeemia ja ülemaailmne majanduslik ebakindlus ei ole tarmukaid ettevõtte juhte (eesotsas Viljar Reiga) takistanud unistama suurelt ning neid suuri unistusi Saaremaale tööleivaks tooma. Erinevate sponsorluste taustal on kogukonna suurimaks toeks just need ca 40 töökohta, mida äärealal pakutakse.
Töökohad on kõrgelt tasustatud, töötingimused teevad silmad ette Harjumaa tööstusmeka kultuuriruumis nähtule. Karjääri- ja arenemisvõimalused pakuvad kogukonnaliikmetele sooja toa, küllusliku toidulaua ning turvalise vaate tulevikku.
Viljar panustab oma aega ning majanduslikku tuge ka kogukonna tegemistesse.
MTÜ Vöimalus
:format(webp)/nginx/o/2020/12/17/13534874t1h2dc9.jpg)
MTÜ Vöimalus on asutatud 2019a toetamaks Saaremaaga seonduvate kultuuri-, spordi-, noorte- ja muude mittetulunduslike projektide läbiviimist 2 korda aastas läbi oma toetusvoorude kokku 100 000 euroga!
Anna oma ideele vöimalus, sest uus taotusvoor sulgub 1. detsembril!
Võitja on: MTÜ Vöimalus
AASTA KOGUKONNA TÄHT 2022 on inimene, kelle tegevus või tegu on sel aastal olnud eeskujuks ja innustuseks teistele.
Jaanika Tiitson
/nginx/o/2020/02/14/12942658t1h1347.jpg)
Jaanika väärib seda tiitlit igati kõikide oma seniste tegevuste ja algatuste eest, mida ta on eest vedanud. Aga viimane täht oli selle aasta septembris Jaanika eestvõttel Bornholmil korraldatud kultuurifestival "Sillad jälle kokku!" .
Tänu Jaanikale sai tunnustatud ja võib öelda ka osaliselt tasutud saarlaste võlg bornholmlastele nende toe ja abi eest meile 1990. aastate algul. See puudutas väga suurt osa kõigist saarlastest. Jaanika oli mõtte algataja, kokkulepete sõlmija ja festivali eestvedaja.
Jana Lei
/nginx/o/2022/10/11/14892870t1he795.jpg)
Ta on rõõmsameelne, tegus ja julge naine, kes ei löö põnnama millegi eest. Väga abivalmis ja kogukonda ühendav naine. Ta mitte ei tegele ainult oma töödega, vaid suudab juhtida, juhendada ja aidata kõikki, kes tema poole pöörduvad. Sellel aastal on ta eriti aidanud mitte ainult enda kogukonda, vaid ka naaberkogukonda. Hoolinud ka looduse puhastamise eest, alustuseks mereääre suurkoristus 6km. Tõeline kogukonna eestvedaja, teisi kaasahaarav ja abivalmis inimene
Indrek Nõgu
/nginx/o/2022/10/27/14924933t1he0c6.jpg)
Indrek on aastaid olnud suureks inspiratsiooniks oma muretu ellusuhtumise, loomingulise lähenemisega kõikidesse oma tegemistesse. Tema kirglik looduslähedane maailmavaade on päästnud kohaliku metsa lageraiest.
Tema kodu ja südame uks on avatud kaasteelistele, kes on tema kolde soojusest, mõistvast kuulamisest ning hellast nõuandest saanud lohutust, indu ja jaksu edasisteks sammudeks.
Indrek on sooja ja armastava südamega mees, kelle igapäevasest eluolust ei puudu muusika, mängulisus ning kogukonna heaolu eest kindla ja kaitsva hoiaku avaldumine. Tähtsündmuseks sel aastal on tema labürindi avalikustamine maailmale ning Hingefestival 2022 toimumisalale Elulille mustriga kujundatud festivaliala loomine. Tõeline eeskuju ja ere täht meie endi vahel. Märkamatult oleme Teda hakanud märkama. On aeg, et Ta märkaks End läbi Meie märkamise.
Võitja on: Jana Lei, Lindmetsa külavanem
AASTA KOGUKONNA HING 2022 tunnustatakse ja tänatakse inimest, kelle panus kogukonna tegemistesse on olnud pikaaegne ja silmapaistev.
Tiina Jõgi
Tema südamlikkus, hoolivus ning särasilme tegutsemine sütitab ka teisi kogukonna liikmeid tegutsema. Tiina toel ei ole ületamatu ükski väljakutse.
Tiinaga koostöö on viljakas ja tekitab tahtmist üha uusi ja uusi asju koos teha. Mitte "miks ei saa" vaid "kuidas ikka saaks" on tunda Tiina toimetamiste juures ja sellest on olnud väga palju tuge, kui ise enam edasi ei oska.
Kuigi viimased 19 aastat töötab ta Hellamaa Külakeskuses, õhkab tema soojust igasse Muhu otsa ning ta väärib igati selle eest tunnustust, sest Tiina ongi meie kogukonna süda.
Andres Põdra
Andres on eestvedajaks Metsküla Külaseltsi tegemisele. Andresel on just sedalaadi ettevõtlikkus, mis ka külaseltsi edasi viib. Kuna seltsi juhatuse esimees vahetus hiljuti, siis ongi paras moment Andrest tehtud eest tänada ja tunnustada.
Ta on andnud suure panuse selleks, et Metsküla külaselts paistab oma tublidusega ja uuenduslike lahenduste leidmisel silma Saaremaalt kaugemalgi.
Ta oskab kogukonda koos hoida ja innustada, probleeme näha, neist rääkida ja lahendusi leida, sütitada ja motiveerida! Tõeline kogukonna hing!
Andre Nõu
Ruhnu vallavanem on enam kui vaid poliitik juhtimas valda - ta on torumees, käib vahetab vajadusel mähkmeid, korraldab jaanipäeva, kuulab kõigi probleeme ning otsib lahendusi. ´
Kuidagi on nii juhtunud, et kõik on juba muutunud sedavõrd mugavaks, et kui on mõni probleem saarel, siis helistatakse Andrele, et ta korda ajaks.
Kui on auto katki, siis helistan ja ta laenab enda oma. Andre – tema on tõeline kogukonna hing ja seda võib tunnistada ühehäälselt kogu vald!