Teeme gümnaasiumi kõigile kohustuslikuks?

Thomas Hendrik Liiv ja Emeli Pikner. Foto: Melani Veelaid

Saaremaa gümnaasiumi G3 klassi õpilased, väitlejad Thomas Hendrik Liiv ja Emeli Pikner arutlevad, kas gümnaasiumiharidus peaks olema kohustuslik või mitte?

POOLT: Thomas Hendrik Liiv

Kui gümnaasiumi lõpetamine oleks kohustuslik, nagu seda on põhikooli hariduse saamine, siis muutuks meie ühiskond ühtsemaks ja haritumaks. Tänu sellele kasvaks tõenäoliselt ka üliõpilaste ja kutsekooli lõpetajate arv.

Kõige selle arvelt tõuseks Eestis/ vastavas riigis kõrgemat kvalifikatsiooni vajavate töökohtade konkurents ning täituvus. Kõrgema tasemega töödega kaasneb ka kõrgem palk, mis omakorda toob riigile kasu ka maksude poolest ning aitab Eesti riigil kõrgemale kohale jõuda nii harituse taseme kui ka SKT poolest.

Kooli roll inimeste elus on õpetada neile selgeks elus vajalikud oskused (näiteks ajaplaneerimine), aidata, toetada ning anda neile aega oma plaanide paikaseadmiseks, lisaks sotsiaalse keskkonna pakkumine. Ajaplaneerimise oskus ja distsipliin on elus hädavajalikud oskused, kuna ilma nende väljakujunemiseta on tänapäevases elurežiimis väga raske hakkama saada. Inimesed peavad olema tööl kohusetundlikud ja efektiivsed või nad lastakse lahti.

Kool aitab õpilastel oma plaanid paika panna ja annab nendele aega seda teha, sest vastasel juhul nad võib-olla ei teaks, mida eluga pärast kooli teha. Isegi paljud gümnaasiumiõpilased ei tea kohe pärast kooli, mida teha, aga vähemalt oleks sellisel juhul olukord parem.

Sotsiaalse keskkonnana toimib kool väga efektiivselt, kuna õpilane on kindla grupi inimestega pea iga päev koos ning enamikel juhtudest hakkavad paratamatult mingisugused sõprussuhted tekkima, mis võivad kesta väga kaua.

Kui gümnaasiumiharidus oleks kohustuslik, siis oleks valitsusel hea põhjus, miks haridusse veel rohkem investeerida, muutes näiteks õpetajate palgad piisavalt suureks, et õpetajate puudust leevendada.

Hariduse tase tõuseb ka selle tagajärjel, mis omakorda tõstab harituse taset, tuues kaasa parema tööjõu.

VASTU: Emeli Pikner

Kui gümnaasium oleks kõigile kohustuslik, siis hariduse kvaliteet langeks. Praegu kehtivad gümnaasiumides kõigile samad vastuvõtutingimused, mis käsitlevad põhikooli eksami- või sisseastumiskatse tulemusi.

Selle põhjal teeb juhtkond valiku õpilastest, kes on piisavalt pädevad gümnaasiumisse saamiseks.

Kui gümnaasiumis õppimine muudetakse kohustuslikuks, siis võetakse automaatselt iga õpilane vastu, olenemata tema eelnevatest õpitulemustest. See muudaks õpilaste taseme meeletult ebaühtlaseks, sest kõigi inimeste kompetents on erinev.

Nii tekib probleem, et koolisüsteem hakkaks rohkem keskenduma sellele, et iga viimne kui õpilane gümnaasiumist läbi suruda. See paneb õpetajatele veel rohkem lisakoormust, sest nad peavad arvestama nii erineva taseme õpilastega, et kõigile samaväärse ja ühtlase hariduse andmine muutuks raskendatuks.

Halb mõju noorte tulevikule

Juhtuks tõenäoliselt see, et osa õpilasi jääks õppetöös maha, kuna nad ei suuda kaasas käia gümnaasiumi intensiivse õppekavaga, või siis üritatakse neid järele aidata, mis teeks õppimise aeglasemaks ning suurema taibuga õpilased jääksid tahaplaanile. Mõlemad stsenaariumid mõjuksid üleüldiselt halvasti nende noorte tulevikule.

Noorte õpimotivatsioon väheneks nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Praegu peavad põhikoolis õppijad ja selle lõpetanud noored nägema vaeva, et saada gümnaasiumisse. Kui nad ei saa piisavalt häid tulemusi, siis neid lihtsalt ei võeta vastu.

See pinge ja konkurents motiveerib õpilasi, kellel on plaan gümnaasiumisse minna, olema paremad ning pingutama gümnaasiumikoha nimel.

Kui seda survet sissesaamiseks ei ole, siis paljud õpilased ei oleks motiveeritud põhikoolis või eksamitel vaeva nägema, sest gümnaasiumikoht oleks neile niikuinii garanteeritud.

Rääkides gümnaasiumiõpilastest, siis praegu on gümnaasiumis käimine vabatahtlik ning igaüks vastutab ise enda eest, et ta saaks edukalt kooli lõpetatud ning ei kukuks välja.

Kui gümnaasium oleks kohustuslik, siis satuksid sinna paratamatult õpilased, kes ei soovi seal olla ja teeksid parema meelega midagi muud, näiteks õpiksid kutsekoolis meelepärast eriala.

Gümnaasium ei ole kõigile, vaid neile, kes reaalselt tahavad seal õppida. Riik ei peaks sundima noori gümnaasiumis käima, kui neil selleks tahtmist ei ole. See muudaks ka teistele õpikeskkonna mittemotiveerivaks, kui koolis käib osa inimestest lihtsalt selleks, et need kolm aastat kuidagi üle elada.

Thomas Hendriku ja Emeli debatt ilmus Saaremaa gümnaasiumi veebiväljaande Silmapiir rubriigis “Poolt ja vastu”, kus kooli väitlejad arutavad ühiskonnas aktuaalsete probleemide üle.