/nginx/o/2023/03/02/15175166t1h85ca.jpg)
Teater on kunstiliik, mille esteetiline tulemus on näitlejate lavategevusena publiku juuresolekul tekkinud vaatemäng. Nii ütleb võõrsõnade leksikon. Teater on elav organism, mis sünnib igal õhtul uuesti. Antiikteater loodi jumalate ülistamiseks. Tänases liberaalses maailmas võib igaüks ise valida, kes on tema jumal ja kellelt abi oodata. Saarlastel on õnne olnud, neil on oma Tõll ja Piret. Austust nende kangelaste vastu näeb igaüks, kes mandrilt saarele tuleb – ka üle vee aitavad Tõll ja Piret.
Sünnipäeval tehakse ikka kingitusi. Saaremaa vald tegi oma inimestele Eesti vabariigi 105. sünnipäeva puhul suurepärase kingituse – tasuta teatrietenduse “Tõll”, mille Andrus Kivirähk on kirjutanud spetsiaalselt Saaremaa teatrile.
Teater on vaimutoit, mis rasketel aegadel on vahest vajalikumgi kui päristoit. Vaimu ärksana hoidmisest ja lootusest räägibki lavatükk “Tõll”. Parim, mida üks etendus saab inimestele anda, on kaasamõtlemine. Mõtlemine on üks raskemaid tegevusi, eriti, kui tegemist on sümbolitega. Lavastuses koob kaks naist sümboolset elukangast. Füüsiline ja vaimne maailm saavad kokku erinevates värvides ja erinevas suhtumises elu mõttesse.
Näitlejad Piret Rauk ja Loviise Kapper on nagu loodud nende osade jaoks – üks staatiline, igikestev, muutumatu, samas kindel ja tuge pakkuv. Teine liikuv, helge, loominguline ja kartmatu. Nende omavaheline partnerlus paelub erinevates nüanssides, nii sõnalises, miimilises kui tantsulises liikumises. Erilised kostüümid lisavad visuaalset ja meelelist vürtsi. Muusika ja sümbolistlik lavakujundus koos valgustuse ja näitlejate mänguga loovad ilusa terviku, mis jääb hinge kõlama ja pakub mõtlemisainet. Kas meil on lootust, kas meile antakse kuldset niiti – see sõltub igaühest meist.
Teater on koht, kuhu tullakse saama elamust. Tullakse ka suhtlema, kokkukuuluvustunnet tajuma. Teater on intiimne, sest iga inimene võtab sõnumi vastu isiklikult. Etenduses “Tõll” on sõnum olemas. Midagi paremat poleks Saaremaa vald oma inimestele saanud kinkida. Aitäh!
Külliki Järvila