MÄLESTAME ⟩ Hüvasti, Leida Tammisaar

Leida Tammisaar Foto: Muhu muuseum

Lahkunud on Tammisaare talu perenaine Leida, kes koos abikaasa Väinoga (1930–2015) oli 1990. aastatel üks Muhu esimesi ja suurimaid turismiettevõtjaid.

1991. aastal, kui nad alustasid, olid olud väga keerulised. Kohti, kus turistid süüa saanud oleks, leidus ainult Orissaares ja Kuressaares.

Leida hakkas külalisi toitlustama oma kodutalus Mõegaküla Mäel. Kuna enamus turiste tuli Soomest, siis sai talu ilmselt ka neile mõeldes peremehe nime Tammisaare, kuna Soomes on samanimeline linn.

Majapidamises tuli külaliste vastuvõtmiseks teha ümberkorraldusi, mis nõudis investeeringuid. Nõukogude ajal seemnekasvatusega teenitud raha aga läks riigikorra vahetusega ja rahareformiga osaliselt kaduma. Peremehe sõnul tuli igal kevadel võtta laenu, mille sügisel sai tagasi maksta. Teatavasti peavad turismiettevõtted talvel elama suvel kogutud rahast.

2001. aastal tunnistati Tammisaare turismitalu Eesti parima heakorraga taluks omataoliste seas. Talu andis tööd ka paljudele muhulastele ja Muhu ettevõtetele, kelle sissetulekud polnud sel ajal just suured. Oma käsitööd pakkusid seal müügiks Muhu käsitöölised. Muhulased on selle võimaluse eest siiani tänulikud, meenutades, et töökeskkond oli moodne ja meeldiv, kord oli kõva, perenaise ja peremehe juhised ranged ja täpsed ning alati oli kiire.

Kuna toitlustamine on seotud täpse ajagraafikuga, aga giidid tõid vahel oma hoolealused juba varakult kohale, siis tekkis küsimus, mida rahvas niikaua teeb, kui toit ei ole veel laual. Korraga võis lauda istuda 124 inimest. Söögi ajal mängisid pillimehed Meelis või Mihkel Mereäär Muhu pillilugusid.

Maja ümber oli 4,3 ha suurune territoorium, mille ümber ladus kiviaia perenaine Leida. Traditsiooniliste Muhu majade-aitade eeskujul ehitati hooned, kuhu pandi vaatamiseks välja mitmesugust vanavara. 10. aprillil 1997 avati Tammisaare talus muuseum. Lisaks käsitöö ja taluvara väljapanekule oli ka “meremuuseum”. Oli ju peremees Väino enne pensionile jäämist aastakümneid kaptenina merd sõitnud, sealjuures ka Virtsu ja Kuivastu vahel. Peremees jõudis paevõtuauku rajada ka Muhu geoloogia ekspositsiooni, kus oli näha Muhumaa paekivine põu. Pererahva jaoks oli suur väljakutse ja au võõrustada president Lennart Meri 3. augustil 1995. Sel päeval tuli võõrustada kokku 301 külalist.

Kui 1996. aastal Muhu kalurid hiiglasliku tuura püüdsid, siis lasi pererahvas teha tuurast puust koopia ning korraldas Mariaks ristitud tuura ja Saaremaal leitud mõõkkala pulmad 1999. aastal. Leida tegi sel puhul Muhu kombe kohaselt ka laulu:

“... Ei teadnud mehed alguses
Mis koletis on mõrra sees
Tal pikkust oli meetrit kolm
ja kilpidega kaetud selg...”

Loodetavasti leidub Leida elutööle Mõegakülas jätkaja, kes taastab koha kunagise hiilguse.