Külliki Järvila ⟩ Oaas versus kõrb – mõtisklus Eestimaa üle

KÜLLIKI JÄRVILA Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Oaas on viljakas ala, mida ümbritseb kõrb. Oaasi toidavad allikad ja kokkuvoolanud põhjavesi. Oaasis on elu. Oaasiks inimühiskonnas on kultuur. Inimese eksistents ilma kultuurita kaotab mõtte," kirjutab kunstnik Külliki Järvila.

Jumal andis inimesele meelevalla nimetada kõik teda ümbritsevad olendid oma tahtmise järgi. Eestlane on kas iseoma tarkusest või head huumorimeelt omades nimetanud elajad loomadeks ja inimese inimeseloomaks.

Iseloom on igal inimeseloomal erinev, samuti loomingulisus. Loominguvajadus eristab inimest loomast. Looming on vaimne tegevus ja vaimsust võib pidada oaasiks inimese sees. Mis on see allikas, mis hoiab inimese oaasi elavana? Selleks on inimese hing. Hing igatseb olla õnnelik ja omada väärtusi, mis teda kujundavad. Nii nagu kokkuleppeliselt on olemas seitse surmapattu, on ka seitse voorust. Neli neist on inimlikud voorused: tarkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. Kolm jumalikku voorust on usk, lootus ja armastus. On mõtlemapanev, et jumalike vooruste nimesid kannavad naised: venelastel Vera, Nadežda ja Ljubov, inglastel Faith, Hope ja Love.