JUHTKIRI ⟩ Kas prügikastikraam või abivajaja kõhutäis?

Toidupank Foto: Dmitri Kotjuh

Mis saab kogu sellest toidust, mis poodides ostmata jääb? Ja üle seda jääb, kuigi majanduslikult raske aeg on sundinud paljud inimesed ostma ka allahinnatud toitu, mille “kõlblik kuni...” tähtaeg kohe-kohe läbi saab ning mis seetõttu on alla hinnatud. Ometi jääb söögikraami üle tohututes kogustes.

Selle nimel, et ostmata jäänud toit prügikonteinerisse ei rändaks, vaid abivajaja lauale jõuaks, on juba aastaid tegutsenud toidupank. Saare toidupank päästis mullu maakonnas üle 100 tonni toitu, aidates rohkem kui kuutsadat inimest nädalas. Toidupanga päästetud kauba kogus on väga-väga suur, aga seda jääb veelgi üle.

Lisaks Saare toidupangale kogub Saare maakonnas poodidest ostmata jäänud toitu veel üks organisatsioon, Saaremaa lasterikaste perede ühendus. Igal õhtul käivad ühenduse vabatahtlikud poodidest ära toomas “kõlblik kuni...” märgisega kaupa, mida keegi pole osta soovinud, ja jagavad selle kitsikuses elavatele peredele, kus kasvamas palju lapsi. Nii on ühendus peredele jaganud keskmiselt üle 24 000 tonni toitu aastas.

Kitsikuses peresid, kes toiduabi vajavad, meil paraku jagub – aprilli lõpu seisuga oli neid 188. Kui arvestada, et lasterikkaks peetakse vähemalt kolme lapsega peret, tuleb see 188 korrutada vähemalt nelja-viiega. Ühendusse kuulub aga peresid, kus liikmeid viis või enamgi.

Kogu järelejäänud söögikraam abivajajate lauale siiski ei jõua ja sellest on kahju. Seda enam, et raskel ajal nende inimeste arv, kes toiduabi vajavad, mitte ei kahane, vaid kasvab.