Kohalikel omavalitsustel on veel pisut üle kuu aega kehtestada oma territooriumil uued maamaksu määrad, mis hakkavad kehtima uuest aastast. See on teinud murelikuks maaomanikud, sest kaks aastat tagasi läbiviidud uus korraline maade hindamine fikseeris võrreldes eelmise hindamisega maade märkimisväärse kallinemise.
JUHTKIRI ⟩ Mis maksab meie maa?
Saarte Hääl küsis maa-ametist kõikide Saare maakonna kinnistute andmed koos neile määratud maksustamishinnaga. Saadud tabelit saab sortida nii ja naa ning ilmnevad väga huvitavad andmed. Üldjoontes saame teada, et võrreldes kogu meie maakonna maa hinda aastal 2001 ja 2022, on hinnavahe kuuekordne. Praegu on maa – ilma sellel olevate ehitiste või metsata – kogumaksumus üle 584 miljoni euro, 20 aastat tagasi oli koguväärtus ligi 93 miljonit eurot.
Saaremaal on kokku ligikaudu 49 000 maatükki. Muhus on kinnistuid 5000 ja sealse maa koguväärtus on kasvanud seitse korda, 6 miljonilt 42,2 miljonile. Kuid Saare maakonna suurte saarte maahinna tõus kahvatub pisikese Ruhnu kõrval. Seal on küll ainult 300 maatükki, kuid see-eest on nende koguväärtus kahe kümnendiga tõusnud koguni 19 korda. Täpsemalt 170 000 eurolt 3,2 miljonile eurole.
Siinkohal võib küsida, miks ikkagi jäi kahe hindamise vahele tervelt kaks aastakümmet? Selliselt on ju maksušokk suisa vältimatu. Eks seetõttu kirjutati seadusse ka leevendav klausel, et maks ei saa tõusta enam kui kümme protsenti aastas. Nii et tuleva aasta suhtes saavad maaomanikud rahulikud olla. Küll aga on küsimus, mis saab edasi, sest poliitikud arutavad maksutõusu piiri, samuti kodualuse maa maksuvabastuse kaotamist.
Vähemasti täna siiski ei nähta maamaksus märkimisväärset eelarve kasvatajat, seda enam, et maks on seotud omavalitsuste tasandusfondi jaotamisega – teed ebapopulaarse maksutõusu, riik aga kougib selle teistpidi vallakassast välja.