Maie Meius ⟩ Väärikate ülikool toetab vaimu ja annab jõudu

Foto: Erakogu

“Huvi väärikate ülikooli vastu ei näita vaibumise märke. Mis on see fenomen, mis meelitab juba vanemas eas inimesi meie loengutest osa saama?” kirjutab Tartu ülikooli väärikate ülikooli Kuressaare programmi juht Maie Meius.

Tänavu kevadel, ühel kaunil aprillipärastlõunal ruttasid pidulikus rõivastuses ja meeleolus juba pisut vanemas eas inimesed Kuressaare kuursaali aktusele, et panna punkt õppeaastale. Õppeaastale väärikate ülikoolis.

Samas peokohas, Kuressaare kuursaalis lõpetasime ka esimese, 2011/2012. õppeaasta.

Kaksteist aastat väärikate ülikooli Saaremaal on möödunud linnulennul, Ö-ülikooli loenguprogrammi on huvilised saanud nautida juba seitse aastat. Seekordse aktuse muutis pidulikumaks Tartu ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolainen, kelle tervituskõne oli koostanud tehisintellekt. Paljude kuulajate jaoks oli see esimene kokkupuude viimasel ajal nii palju kõneainet pakkunud tehisintellektiga. Oli hea kõne, arvasid kuulajad. Muusikalist elamust pakkus Salme meesansambel Sõstrad. Saaremaa valla nimel tervitas kokkutulnuid vallavanem Mikk Tuisk.

50+ vanuses kuulajaskond

Neile, kes pole teemaga kursis: väärikate ülikooli loenguprogramm on mõeldud 50+ vanuses kuulajatele, Ö-ülikool annab osalemisvõimaluse ka noorematele. Kergel sammul ja särasilmsetena saabub publik 12 korda aastas loengutele kogu maakonnast: Kärlalt ja Kihelkonnalt, Sõrvest ja Reekülast, Orissaarest ja Mätasseljalt, Linnakalt ja Vaiverest, Metskülast ja Kiratsist, Kõõrult ja Saue-Putlast, Leisist ja Nasvalt. Kõige rohkem õppureid tuleb Kuressaarest.

Programmi esimesel aastal 2011 oli väärikate ülikoolis 105 kuulajat, lõppenud õppeaastal võttis loengutest osa 175 inimest. Enne koroonaaega kuulus väärikate ülikooli nimekirja inimesi koguni kolmesaja ringis. Rohkem poleks loengusaali mahtunudki. Kuna enamasti on nii suur kuulajaskond lektoritele üllatav, ütlevad nad publikule tunnustavalt: "Teid on nii palju!"

Aastate jooksul on osavõtjate nimestikus palju nimesid küll vahetunud, ent algusest peale on loengutes käinud 15 inimest!

Huvi väärikate ülikooli vastu ei näita vaibumise märke. Loenguprogrammide komplekteerimiseks pole mul programmijuhina vaja teha mingit reklaamikampaaniat ega kuulajaid osavõtuks kuidagi moosida. Pigem vastupidi: uue õppeaasta nimestikud on juba praegu peaaegu täis. See käib nii. Osalenud räägivad kuulatud loengutest-teemadest tuttavatele, need innustuvad ja tahavad samuti loengutest osa saada. Programmijuhile jääb lisada nimestikku uute kuulajate nimed.

"Vastu vaatab elukogemus!"

Niisama lihtne, võiks asja kommenteerida. Nagu ütlesin ka aktusel: mida tegin mina loenguprogrammi õnnestumiseks – kasutasin oma sotsiaalset kapitali, ainult helistasin ja kirjutasin e-kirju potentsiaalsetele lektoritele. Muidugi sai enne tehtud eeltööd: arutatud, keda kutsuda järgmise õppeaasta lektoriks, otsitud üles meid huvitava lektori kontaktandmed ja temaga ühendust võetud. Kontakti tuleb võtta kordi ja kordi, kokku leppida loengu erinevates detailides, kuni lektor on loenguruumis meie ees.

Seni on lektorid meie auditooriumi väga lugupidavalt suhtunud. Üks neist pöördus aastaid tagasi meie kuulajaskonna poole nii: "Ma näen, et mulle vaatab saalist vastu elukogemus." Väga ilusti öeldud!

Spetsiaalselt meie väärikate õppurite jaoks on ette valmistatud loengute slaidid. Sellessegi on panustatud aega. Mäletan näiteks, et Mart Kalm koostas oma ettekannet Kuressaare väärtuste kohta kaks päeva! Lisaks sõiduaeg oma kodust Kuressaarde ja tagasi. Mis saab olla lugupidavam, kui panustada kellegi jaoks oma aega.

Meie praeguse kuulajaskonna eakaim õppur on sündinud aastal 1931. Väga väärikas iga!

10. mail oma 95. sünnipäeva tähistanud president Arnold Rüütel on öelnud, et mis kõrge vanus see ikka on! Seega on meie õppuritel potentsiaali küllaga!

Suure üle-eestilise väärikate ülikooli võrgustiku 15 piirkonnas on kokku ligi 3000 õppurit. Iga projektijuht koostab igaks õppeaastaks uue loenguprogrammi. Meie kohaliku Ö-ülikooli programm on sama, mis väärikate ülikoolis, kuid seda saavad kuulata ka gümnaasiumiealised ja nooremad kui 50-aastased.

Elus paremini toime tulemiseks tuleb oma aju korras hoida: vahel pingutada, vahepeal teha keerukaid asju ja vahepeal logeleda. Ka vanemaid inimesi huvitab, kuidas oma aju teovõimelisena hoida. Ajuteadlane Jaan Aru on öelnud, et aju kohta kehtib reegel, et kasuta või kaota. Kõige hullem asi, mis vanainimesega juhtuda võib, on see, et ta jääb teleka ette. Illusioon on, et ta teeb midagi, aga ta ei kasuta oma aju aktiivselt. Tähtis on see, et tal oleks mingisugused hobid, et ta üritaks midagi teha. Ja tähtsad on nii füüsiline kui ka vaimne aktiivsus. Mõlemale saab inimene kaasa aidata, kui osaleb väärikate ja Ö-ülikooli tegevuses.

Uued teadmised ja elujõud

Väärikate ülikooli kaks auväärsemas eas daami ütlevad, et väärikad annavad jõudu, neile meeldib noorematega suhelda. "Kui oled ilma sündinud, on ülesanne tulla oma eluga toime. Kahju on inimestest, kes näevad elu mustades värvides. Kui seda rõhutada, siis lähebki elu hullemaks." Nad ütlevad ka, et kena on teiste väärikate õppuritega kohtuda ja nendega suhelda mujalgi kui loengusaalis. Olgu siis mõnel üritusel või kaupluses. See lisab elujõudu. On tekkinud omade tunne, kuuluvus väärikate hulka. Kuuluvustunne on ju inimese üks psühholoogiline vajadus.

Pöördusin palvega õppurite poole: kirjutage, miks käite väärikate või Ö- ülikoolis! Siin on mõned vastused:

Anne-Mari: "Väärikate ülikool on tänuvääriv võimalus kuulata tuntud lektorite loenguid, kohtuda omavanuste erinevate huvialadega ja erialadega inimestega, osaleda meeldivas seltskonnas ning hästi organiseeritud väljasõitudel, näituse- ja teatrikülastustel."

Kaia ja Siina: "Käisime koos õega väärikate ülikooli loengutel ja jäime väga rahule. Olime omaealiste seltsis, kohtusime huvitavate inimestega, kuulasime põnevaid ettekandeid. Täname Maie Meiust tema südikuse eest, imetleme tema organiseerimisoskust, tema huumorimeelt ja sõbralikkust. Loodame kohtuda sügisel uutel loengutel ja reisidel!"

Ö-ülikooli õppur Anne: "Mina lõpetasin kuuenda õppeaasta ja jätkan sügisel ikka-jälle uuesti. Ma ei ole puudunud ühestki loengust, sest need on nii huvitavad ja ei ole lihtsalt võimalik neid mitte kuulata. Samuti on meil Ö-ülikoolis kena väike grupp, kellega mulle meeldib suhelda. Tore on neid järgmisel loengul jälle näha. Meeldivad ka väga meie ühised huvireisid, just oli tore Kirna tulbifestival ja tulekul on Kuramaa reis."

Elina: "Arvan, et väärikate ülikool on eriline nähtus, lausa fenomen, mis mõjutab inimesi hingeliselt, emotsionaalselt, vahel koguni füüsiliselt (mõni lektor paneb meid tegema kasulikke harjutusi). Iga loeng on olnud väga oodatud, sest meiega on kohtunud oma ala parimad: poliitikud, arstid, teadlased mitmetelt erialadelt, professorid ülikoolidest jne. Enamik neist on olnud kas otseselt või kaudselt seotud Saaremaaga.

Meil on erakordne võimalus kohtuda tuntud inimestega, keda tavaliselt näeme teleekraanil, saada osa nende jagatavatest teadmistest, mis meidki targemaks muudavad. Selle eest suur tänu sulle, Maie! Ma ei oska täpselt öelda, mis mind juba kevadel loengute lõppedes sügisesi loenguid ootama paneb. Ootusärevus!"

Oksad Muhust: "Tore on midagi uut teada saada, huvitavaid lektoreid – oma ala spetsialiste – kuulata. On ikka vaja eluga kursis olla, kõik muutub ju nii kiiresti..."

Anne: "Enamik meist on huvitatud näost näkku kohtumistest huvitavate inimestega, uuest infost ja kokkusaamisest tuttavatega. Uue info põhjal võivad muutuda ka minu arusaamad uuemate teemade kohta, see aitab käia ajaga kaasas. Seega soovin mitmekesist programmi."

Õnne: "Ülikooli värvikad lektorid erinevate teemadega – poliitika, loodus, pärimus jne – aina avardavad mu teadmisi... Ansambel Ruja kunagised laulusõnad "Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina!" annavad aina õppimishimu juurde."

Varje: "Mulle väga meeldib kuuluda väärikate rühmitusse, meie ühised väljasõidud ja põnevad loengud. Eriti meeldis Harri Tiido esinemine. Ootan huviga uusi loenguid."

Kokkuvõtteks: inimesi toovad väärikate ülikooli huvitavad loengud ja lektorid; võimalus kohtuda eakaaslaste-sõpradega, põhjus kodust välja tulla; kasulik ajaviide, ühised huvireisid nii Saaremaal, mandril kui ka piiri taga.

Kohtumiseni sügisel!