SUUR MAA, SUURED ASJAD Kõige olulisem seadus veel tuleb

Copy
NEEME KORV
NEEME KORV Foto: Erakogu

Suve esimene kuumalaine on kohal, metsades varitseb tuleoht ja aiad kõrbevad. Probleemid on paiguti erinevad – tulekahjuoht on suurim Vihterpalu kandis, Viimsis napib vett. Igas paigas oma mured.

See tuletab meelde, et peame loodust puudutavad asjad ning seotud majandamise tasakaalu saama. Need pika vinnaga tulevikku suunatud otsused ja investeeringud, nagu näiteks ka haridusküsimused, nõuavad otsuseid täna. Rohepööre on ülimalt oluline teema. Meil tuleb keskkonnast ja kliimast rääkida lähiaastatel rohkem kui seni. Ja mitte ainult rääkida, vaid tegutseda.

Rohepööre – mõttetu sõna

Kahjuks on aga sõnast “rohepööre” saamas avalikus debatis juba sama mõttetu sõna nagu on “tühistamine”. Miks? Aga sellepärast, et kui igaüks sisustab sõna meelepäraselt ja kasutab meelevaldselt, siis pole tulemuseks enam faktidel põhinev argumentatsioon.

Siin avaldub see, mida Ühendkuningriigis kasvanud vene dissidentide järeltulija Peter Pomerantsev ja mitmed teisedki mõtlejad nimetavad tõejärgseks ajastuks.

Ja mida populistlikum on poliitik, seda enam tahab ta vett sogaseks keerutada. Oled opositsioonis, siis oled kõige vastu. Oled koalitsioonis, tegeled millegi teisejärgulisega. Tulemuseks on see, et olulised otsused jäävad tegemata.

Olen kunagi kuskil juba varem öelnud, et keskkonnaminister on meil ka sisuliselt nagu jõuminister. Praeguses valitsuses on aga uue nimega jõud, ja see on kliimaminister.

Portfelli hoiab Reformierakonda kuuluv Kristen Michal, kelle ametkonnal on eriti kaalukas roll lähiaja olulisima seaduse kokkupanekul. See on kliimaseadus.

Valitsus kiirustab maksumuudatustega, eesmärgiga seada riigi rahandus korda ja muuta tagasi maksuaste ehk “maksuküür”, nagu reformikad seda nimetavad. Kui me vaatame käibe- ja tulumaksumuudatusi, siis nende mõju on suur, eriti teatud sektoritele. Aga näiteks plaanitava kliimaseaduse mõju saab olema kordi suurem.

Ehitame õiguslikku vundamenti

Muidugi võib oma hääle kähedaks röökida ka abieluvõrdsuse teemal, aga sellest ei muutu tegelikult ühelgi inimesel, ükskõik kas ja kuidas ta mõistab samasooliste armusuhteid või mitte, elujärg halvemaks. Seevastu kliimaseadus, millega pannakse paika meie suhe keskkonda, mõjutab kõiki ja kõike.

Kuidas me vähendame süsinikujalajälge, kuidas me renoveerime ja metsa majandame, millistes raamides saab toimetada tööstus. Põhimõtteliselt ehitame uute majandusmudelite õiguslikku vundamenti.

Elu on näidanud, et mida enam oleme sõltuvuses fossiilsetest kütustest, seda enam kannatab ka julgeolek. Ja inimese mõju meie elukeskkonnale on teadlased viimastel aastatel nii põhjalikult tõestanud, et see pole arutelu koht.

Siin tahaks igalt erakonnalt kuulda mõtestatud seisukohti. See ei ole “Euroopa nõue” –- puhas keskkond ja säästlik majandamine on Eesti huvides.

Ent mis kõige olulisem – seadus tuleb vastu võtta. Kui meil on puhast vett ja õhku ning me oskame efektiivselt väärindada loodusvarasid kalast puiduni, oleme edukad. Kliimaministri tööle annab tunnustuse või siis kriitika keskkond ise.

Sotsiaalmeedia on praegusel ajal, nagu umbes viimase kümmekonna aasta jooksul tavaks, tulvil kaunitest koolilõpetajate piltidest. Õnneks seovad paljud neist särasilmsetest noortest oma tuleviku moel või teisel keskkonnaga seotud teemadega. Ettevõtlikumad on nad eelmistest põlvkondadest niikuinii.

Siit algab ka uus majandus – usun ja loodan seda!

Tagasi üles