KADI KINDLAM ⟩ Perelepituses peaks alati arvestama osaliste ohutusega

Kadi Kindlam Foto: Erakogu

“Perelepitus on sageli kõige tõhusam viis vaidluste lahendamiseks, mis võimaldab kõigil osapooltel ühtlasi ka oma eluga edasi minna. Ent kas perelepitus on sobiv vaidluste lahendamise vorm ka selliste juhtumite korral, kus on esinenud lähisuhtevägivalda?” kirjutab Saaremaa toetava hariduse keskuse perelepitaja Kadi Kindlam.

3. mail ilmus ajalehes Pealinn lugu pealkirjaga “Löök lamajate pihta. Perevägivalla ohvrid kogevad sunnitud lepitusel uuesti vägivalda ja saavad veel kohtuski peksa”.

“Perelepituse teenust rakendatakse Eestis sagedamini lahku läinud lastevanemate puhul, leidmaks ühiseid lahendusi lapsi puudutavates küsimustes,” kirjutab loo autor Kristiina Kröönström. “Kui üks lapsevanem nendes küsimustes kohtusse pöördub, siis tavaliselt tuleb neil eelnevalt käia perelepitaja juures. Et aga vägivaldse suhte puhul võib niisugune teenus ohvrile osutuda hoopis ohtlikuks, siis neil puhkudel perelepitust ei rakendata. Vähemalt nii ütleb teooria.”