JUHTKIRI ⟩ Rohemajanduse surnud ring
:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
2. juuli 2023, 15:20
:format(webp)/nginx/o/2023/06/30/15424974t1hacf3.jpg)
Kui Kuressaare ja Saaremaa avalikud pakendikonteinerid on umbselt täis, ajavad üle ääre ja pakendikotid tuleb panna konteinerite kõrvale, näitab see kahte tõsiasja.
Esiteks saarlased ja meie külalised tõesti hoolivad ja viivadki pakendid sinna, kuhu need kuuluvad ehk avalikku pakendikonteinerisse. Muidugi topitakse hulka ka pärisprügi ja see on sigadus. Teiseks näitavad ületäitunud pakendikonteinerid, et vallavalitsuse ja pakendiorganisatsioonide inimesed ei tee oma tööd just liiga hästi.
Muidugi on pakendivedajatel mugav süüdistada inimesi, et need sokutavad pakendi hulka kole palju prügi, ja vallavalitsusel sama mugav süüdistada jaanipäeva ja pakendivedajaid, et need ei tee oma tööd. Aga see on lihtsalt üks jutuvada, sest täpselt samadest probleemidest räägitakse juba aastaid ja õppinud ei ole mitte keegi.
Täna kirjutame sellest jamast jälle ja muuseas puudutame põgusalt ka ühte seni hästi hoitud salaplaani. Nimelt on riigi tasandil sündinud idee, et avalikud pakendikonteinerid tuleks kõik ära kaotada ja igaühe juurde sõidab pakendeid ära viima suur prügiauto!
Sest Maailmapanga analüüsi tulemusena on selgunud, et Eestis 2025. ja 2030. aasta olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmiseks “on vaja pakendijäätmete kogumisel laiendada tekkekohal kogumist”. Täpsemalt – aastaks 2025 peab olmejäätmetest uuesti ringlusse võtma 55%, aastaks 2030 60% ning aastaks 2035 65%. Jutt käib enamasti plastikust, mida on olmeprügi seas kõige rohkem.
Riigi jäätmekava dokumendis pole pakendijäätmete kogumissüsteemi muutust detailsemalt kirjeldatud, seepärast ei tea mitte keegi täpselt, kuidas see toimima hakkab, mis maksab ja kes selle kõik kinni maksab. Ja muidugi tahaks teada, kes selle pealt raha teenib. Palju.
Ringmajanduse hurraaloosungites öeldakse meile järjekindlalt, et “jäätmed on ressurss”, kuid keegi ei kipu kunagi selgitama, et tarbitud jäätmematerjali taastamiseks tuleb kulutada “kusagilt” võetud lisaenergiat. Selle energia tootmiseks tuleb aga jällegi tekitada hulgaliselt jäätmeid, eelkõige fossiilkütuste põletamisel. Surnud ring, millele keegi tähelepanu ei pööra. Või pole see üldse oluline?