SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ Massiturism naaseb uue jõu ja vanade küsimustega

NEEME KORV Foto: Erakogu

"Kui palju turiste on hea?" Nii mõtlesin, seistes Prahas 14. sajandil rajatud Karli sillal, mida tšehhi keeles kutsutakse "Karlův most". Vaatasin neid sadu ja sadu inimesi, kes ergavas õhtupäikeses kuulsal sillal selfisid tegid ja edasi-tagasi saalisid ning üritasin kuulata, mida elukaaslane loeb kaasas olnud raamatust sillal seisvate figuuride kohta, igal oma taust ja lugu.

Tunnistan ausalt, ma ei ole oma suvistel puhkusereisidel ammu nii rahvarohkes paigas viibinud. Kogu Praha südalinn tuksub turismi rütmis, suvisel hooajal 24/7. Koroonaeelsel ajal külastas Tšehhi vabariigi pealinna ligi seitse miljonit ööbimisega turisti aastas, külaliste arv kasvas pidevalt. Aastatel 2020–2021 kukkus turistide arv alla 1,5 miljoni, mullu kasvas järsult 4,5 miljonini. Tänavu tõenäoliselt lüüakse see kõvasti üle, kas just kunagise kõrgtasemeni, aga ma ei üllataks, kui tulemus tuleks sinnakanti.

Prahas, kus elab ligi sama palju elanikke kui Eestis (eeslinnadega kaks korda rohkem), loeti turismisektori töökohti mullu 100 000. Mõistagi korjab linn ka turismimaksu, mis üle 18aastaselt linnas ööbivalt külaliselt on 50 Tšehhi krooni ehk pisut üle kahe euro. Kuigi summa on väiksem kui maksab õlu keskmises kohalikus kõrtsis, on tulemuseks vägagi arvestatav lisaraha linna eelarvesse. Ja seda on kindlasti ühe turismimagneti puhul väga vaja, sest mida suurem on maht, seda enam linn sõna otseses mõttes kulub.