Katrin Pauts ⟩ Patused õunamõtted ehk Ubinad ajavad õudselt närvi!

Kirjanik Katrin Pauts. Foto: Tairo Lutter

““Oh, oleks meil ometi siga!” õhkab mu elatanud ema, kui toidupoolist juhtub liiga palju üle jääma. Tänavusuvise õunauputuse puhul jääks kahjuks tervest sigalast väheks. Purustagem tabu ja öelgem lõpuks otse välja: õunad on inimestel nuhtluseks kaelas,” soovitab kirjanik Katrin Pauts ise eeskuju näidates.

Põllumajanduses puudub mõõdutunne, tõdesin mädanevate klaaride hunnikuid puu alt minema kärutades. Eelmisel aastal ei olnud meil õunu peaaegu üldse, koogigi jaoks andis otsida, nii et praegune olukord peaks loogika kohaselt õnnistus olema. Aga kes neid nii palju küsis?

Midagi mõistlikku soovimatute õuntega pihta hakata pole. Siidrivabrikut ei hakka ma ju ehitama. Õunavein pole suurem asi ja ka õunamahlale eelistan vett. Kõht lihtsalt ei kannata nii palju haput. Moosipurkidega on sihuke lugu, et moosi tänapäeval eriti ei sööda – veel mullu talvelgi üritasin kohusetundlikult kugistada alalhoidliku esivanema poolt kolm aastat tagasi vaaritatud keeduseid. Õunakooki võib muidugi küpsetada, aga sedagi ei suuda iga päev.