Sellist olukorda, et Saaremaal pole haiglat, ei kujuta maakonna elanikest vist keegi ette. Õnneks on riigi tasandil aru saadud, et siinne arstiabi peab olema võimalikult kvaliteetne ja mitmekülgne – muidu poleks ju õnnestunud hakata Saaremaal vähiravi pakkuma ega oleks tulnud otsust anda Kuressaare haiglale Euroopa tõukefondidest 40 000 000 eurot juurdeehitise rajamiseks.
JUHTKIRI ⟩ Praktikantidest abivägi
Tänapäevasest haiglahoonest ja suurepärasest aparatuurist üksi aga ei piisa, et kvaliteetset arstiabi anda. Selleks on tarvis ka kvalifitseeritud personali.
Kuressaare haigla arstidenappus on juba habemega teema. Vähe on noori spetsialiste, kes soovivadki töötada just Saaremaal, mitte mõnes mandri suures haiglas.
Õnneks on Kuressaare haigla hinnatud praktikakoht arstitudengite hulgas ja siinsamas Saaremaal õppivad õendustudengidki saavad kohalikus haiglas rakendust.
Nagu kinnitab Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonna ehk EMO juhataja Mihkel Laidna tänases Saarte Hääles – usinate arsti- ja õetudengite abita “ei suuda, ei oska, ei ole enam võimalik”.
Loodetavasti saab haigla kollektiiv õetudengitest tõhusat täiendust ja mine tea, ehk otsustab mõnigi abiarst, et just Kuressaare haigla on see koht, kuhu päriseks tööle tulla. Nii, nagu mõnedki noored on juba tulnud.