:format(webp)/nginx/o/2023/09/15/15594473t1h27ff.jpg)
Kuressaare haigla on viimase paarikümne aasta jooksul teinud läbi tohutu arengu – seda paljuski tänu ettevõtlikele juhtidele. Viktor Sarapuu valitsemisajal sai teoks kümme aastat kestnud suur renoveerimistöö, tehnika uuendamine ja kliinikute süsteemi loomine.
Sarapuu mantlipärijad Märt Kõlli ja Edward Laane on seisnud selle eest, et areng jätkuks. Nii on teoks saanud nii mõnigi varem utoopiliseks peetud unistus nagu Saaremaal pakutav keemiaravi ja haigla juures asuv korralik kopteriplats. Tänu meie haigla oma kompuutertomograafile ja magnetresonantstomograafile ei pea saarte elanikud enam mandrile uuringutele sõitma. Uuenduskuuri on läbinud nii psühhiaatriaosakond kui ka EMO ja kiirabi ruumid.
Enam ammugi pole küsimust, kas meretagune maakonnahaigla kõike seda ikka vajab. Vajab küll, ja kuidas veel. Hea, et sellisele arusaamisele on jõutud ka riigi tasandil. Ega siis muidu oleks otsustatud anda Euroopa Liidu tõukefondidest 40 miljonit eurot Kuressaare haigla arendamiseks.
Päris uut hoonet haigla Euroopa Liidu antud raha eest muidugi ei saa, küll aga võimaldab see summa ehitada uue ravikorpuse ning olemasolevaid teenuseid parendada.
Selge on aga üks – olgu haigla ehituslikult või tehnika poolest kui hea tahes, sama oluline või vaata et isegi olulisem on see, et meil jaguks spetsialiste, kes selles haiglas töötavad.
Tänu Tallinna tervishoiu kõrgkooli ja Kuressaare haigla koostööle õdede põuda Saaremaal õnneks enam karta ei ole. Küll aga ootab ikka veel vastust põletav küsimus, kuidas meelitada vananeva arstkonnaga Saaremaale rohkem noori pere- ja eriarste. Tõsi, vähehaaval neid siia ju tilgub, ent selle hulgaga võrreldes, mis tarvis oleks, on see kahjuks köömes.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)