ANNES MEISTER ⟩ Tühjast tööst ja vaimunärimisest

Annes Meister Foto: Erakogu

Iseenesest on biojäätmete sorteerimisega Saaremaa vallas kõik justkui loogiline ja arusaadav. Küll aga jääb jätkuvalt arusaamatuks, miks on vaja korraldada bürokraatiat ja kiusu oma valla inimestele?

Nõuda inimestelt avaldusi selleks, et kas sorteerid oma biojäätmed ise või lased need prügifirmal ära viia, on tühi ressursi raiskamine. Kui avalduse mõttest võib veel kuidagi aru saada, siis nõutavast fotost kompostri kohta küll loogikat ei paista. See ei anna ju adekvaatset infot, kas komposter asub ikka avalduses esitatud kinnistul või mitte. Foto kompostrist võib ükskõik kus ära teha. Sisuliselt on tegu info kogumisega kõvakettale, mida mõned aastad säilitatakse ja seejärel kustutatakse. Selliseid andmeid võiks julgelt nimetada digiprügiks.

Teiseks – kus on roheline jalajälg, kui biojäätmete elanikelt kokkukorjamiseks peab taas kord värava taha sõitma suur veok? Eriti veel seetõttu, et biojäätmete kogus on päris paljudel üsna väike. Paistab, et ühest kohast võetakse, et säästa, ja teisest kohast vaatame säästmisest mööda. Mis on keskkonnale ja loodusele ohutum – kas biojäätmed aianurgas kompostihunnikus või see, et mõnes alevikus ei ole siiani veel isegi kanalisatsiooni? Leisi alevik on näide selle kohta, kus seda küll plaanitakse ehitama hakata, aga ainult väikeses mahus aleviku keskele.