/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2023/10/27/15682353t1h33f1.jpg)
Ingla sündis 29. juunil 1933 Valjala vallas Vilido külas Ella-Maria ja Augustin Ränga esiklapsena. Inglal oli tore kasvada, sest tal oli seltsiks kolm väikest õde: Laine, Vaike, Helvi.
MÄLESTAME ⟩ Inglast õhkus soojust ja sädet viimse tunnini
1941. a algas koolitee Lööne 8-kl koolis. Juba alglassides näitas Ingla, kes on juht, olles klassiõhtute eestvedaja. 1941. a tuli 7-aastasel Inglal hakata ema abiliseks, sest isa läks sõdima ja õed olid veel väiksemad.
Ega siis see kõik kerge olnud, koolis oli tore omaealistega aktiivselt tegutseda, aga kodus oli vaja ema aidata. Lööne külapillimehelt õppis Ingla pillimängu selgeks ja laulmine oli tal juba veres. Emaga koos käidi kolhoosiperedes koos laulmas.
Inglale meeldisid juba noorespõlves õmblemine ja muu käsitöö. Tihti õmbles ta endale uue kleidi ema vanadest kleitidest ja ega õedki jäänud ilma. Õmblemine ja käsitöö saatsid Inglat terve elu.
1948. a lõppes Lööne kooliaeg ja juba järgmisel aastal alustas Ingla õppimist Leisi mitteametliku keskkooli 9. klassis. Majanduslik seis aga ei võimaldanud koolis õppimist jätkata ja tuli tööle minna. Esimeseks töökohaks sai Leisi täitevkomitee, kus ta töötas masinakirjutajana. Veel on Ingla olnud masinakirjutaja Kuressaare rahvakohtus ja Orissaare rahvakohtus.
1953. a Ingla abiellus ja järgmisel aastal sündis poeg Ants. Pere kolis Kõrkverre ja töökohaks sai Kõrkvere kalaostupunkt. See oli kindlasti hoopis teine eriala.
Kõrkverest algas ka kultuuritegemise aeg – naisrühma juhendamine ja ka juba ülevaatused rajoonis. Nii see elu läks ja aina rohkem andis Ingla oma panust kultuuritegemistesse. 1960. aastal sai ta kutse Pöide külanõukogu esimehelt Paul Pihlalt tulla Tornimäe kultuurimaja juhatajaks. Seal kutsus ta kokku meesansambli, majas tegutsesid segakoor ja segarahvatantsurühm.
1964. aasta sügisel viidi Ingla üle Orissaare kultuurimaja direktoriks. Sealne periood kestis 21 aastat, mis olid tihedalt täis tegemisi: uued ringid, õpingud, suured saavutused, mitmed lavastused ("Kihnu Jõnn", "Kõrboja peremees" jt), ordenid, head töökaaslased ja pikad reisid (Tähelinna, Moskvasse, Ukrainasse).
1985. aasta augustis ootas uus töökoht Aruküla klubi kunstilise juhina. Kolm aastat hiljem oli Ingla tagasi Saaremaal. Nüüd sai temast Pöide sovhoosi äsjavalminud klubi juht, hiljem nimetati asutus ümber Tornimäe kultuurimajaks.
Tornimäe kultuurimaja juhtis Ingla 2000. aastani ning jätkas ringijuhina, osales lauljana ansamblis Vokiratas ning hiljem Aderkasi laulu- ja tantsuseltsis.
Krista Riik meenutab, et õppis Inglat rohkem tundma alles 2010. aastal, kui ta Tornimäe rahvamajas tööle asus. Inglalt oli tema sõnul alati hea tuge otsida, samuti andis ta alati uusi ideid ja oli hea mentor.
2018. aastal Ingla 80. juubelisünnipäeval avasime Tornimäe rahvamaja õuel Ingla pingi.
Anu Viljaste ütleb, et Ingla oli inimene, kellest õhkus soojust ja sädet viimse tunnini, kui alustas teed tähtede poole. "Mäletades sind juba aastast 1967 ja seda just seoses kultuurieluga, meenub sinu osavõtlikkus ja hoolimine. Kui midagi meilt küsisid, siis huvitas sind alati ka vastus ja aus tagasiside."
Kurbust on kõige lihtsam varjata naeratusega, nii me ikka koos raskel hetkel tegime.
Aitäh, et olid olemas ja kohtumiseni Linnuteel.
Saaremaa praegused ja endised kultuuritöötajad