MARGUS LINDMÄE ⟩ Kas elu kortermajas on muretu?

Päästjatel õnnestus tulekahju kiiresti kustutada ja inimesed õnneks viga ei saanud. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Kuressaares oli hiljuti viiekorruselise kortermaja keldris tulekahju. Suits levis nii trepikodadesse kui ka korteritesse. Päästjatel õnnestus tulekahju kiiresti kustutada ja inimesed õnneks viga ei saanud. Küll aga oli paljude kodurahu häiritud ja õnnetuse aegset hirmu ei soovita kellelegi," kirjutab Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe

Viljandis põles kortermaja katus. Paljud korterid ja kodune vara muutusid kasutamiskõlbmatuks. Õnneks suutsid päästjad ära hoida tulekahju leviku teisele kahele kortermajale, mis õnnetusse sattunud hoonega kokku oli ehitatud.

Mõni päev tagasi oli tulekahju ühe Läänemaa kortermaja keldris. Trepikoda täitus suitsuga ja inimeste evakueerimine seetõttu keeruline. Lisaks takistasid päästjate tööd evakuatsiooniteedele kogutud asjad.

Mõni aeg tagasi süütas keegi Kuressaare kortermaja trepikojas põlema paberid. Oli hea, et KÜ juhatuse esimees oli paigaldanud ettenägelikult anduri ka trepikoja lakke. Kui põlengu lähedal oleks asunud veel põlevmaterjali, oleks suitsu- ja veekahjustused olnud kogu trepikojale oluliselt suuremad.

Need on vaid viimase paari nädala näited sellest, kui lähedal võib olla suur õnnetus. Olen arvamusel, et kõigil neil juhtudel oli kuhjaga õnne. Inimeste vigastused olid tagasihoidlikud ja hukkunuid ei olnud. Kuidas aga tagada, et kortermajas oleks õnn igapäevaselt kohal?

Inimesed sätivad koju üles suitsuanduri ja kui vaja siis ka vingugaasianduri. Väga hea. Kuid kortermajas tuleb lisaks näha ohte ka väljapoolt enda korteri piire.

Keldrite ja pööningute tulekahju avastamise seadmed ei ole seaduses otse nõutud, kuid kiire tulekahju avastamine oleks suur võit. Selles osas saab nõu küsida ohutusettevõtetest, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad tulekahju signalisatsiooniseadmed. Lisaks peavad korter- ja ridamajade ühiskasutatavates ruumides olema tehtud elektri kontrollmõõtmised ehk elektripaigaldiste audit.

Rida- ja kortermajas peab korstnapühkimise tellima vähemalt üks kord aastas ja kui korstnapühkija ütleb, et on vaja kaks korda, siis on seda nii ka vaja teha. Alates paarismajast tohib korstnapühkimise teenust pakkuda ainult 4. või 5. taseme korstnapühkija. Ise pühkimine on neis hoonetes seega keelatud. Ahiküttega kortermajades võib vahel ette tulla ka mõni ilma ahjuta korter. Kui aga kasutatav korsten on ahikütteta korterit läbimas, siis on ka selles korteris korstnapühkimise toimingud siiski vaja teha.

Ümberehitustööd ja maja renoveerimine peavad ohutuse tagamiseks saama tehtud nõuetekohaselt. Hea tulemuse nimel peaks kasutama asjatundlikku projekteerijat ja ehitajat ning planeerimisel alustama kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistist.

Rida- ja kortermajas üldpindadel olevate nõuete täitmine on iga elaniku ja omaniku kohustus, kuna õnnetuse korral mõjutab see igat majaelanikku. Alati ei olegi vaja nõuete täitmiseks riiklikku järelevalvet, vaid piisab heanaaberlikust üksteise kontrollimisest. Kui oled oma kodu tuleohutuses veendunud ja andurid üle kontrollinud, siis tasub ka naabrite käest sõbralikult uurida, kas ka tema on oma andurit juba sel kuul testinud. Sellel on väga lihtne põhjus – kui tulekahju naabri korteris või trepikojas avastab alles Sinu suitsuandur, siis ei saa me enam rääkida varajasest avastamisest ja võimalikult väikesest varakahjust, kahjud on hoopis suuremad ja tagajärjed kurvemad.

Iga inimese kaasabil saab muuta elukoha turvalisemaks.