/nginx/o/2023/01/20/15090945t1h1ca0.jpg)
/nginx/o/2023/01/20/15090945t1h1ca0.jpg)
"Jõuluootus on paremgi kui jõulud ise," armastab mu lähedane inimene öelda. Kui kogu aastalõpu rutt ei käiks teatud meeldiva ootuse foonil, oleks seda vahest raske taluda. Mis see meeldiv siis olema saab? Kuidas kellelegi. Võib-olla jõululaupäeva pidulaud, meeldiv seltskond, kirik, kontsert, vaikne küünlatule valgel omaette olemine. Igal juhul on ootuses optimismi, mida me elus vajame nagu värsket õhku.
Kalendriaasta lõpus iseenesest pole justkui midagi erilist, isegi nädalad jooksevad endistviisi, kui pühad langevad nädalavahetusele. Ometi on kõiksugu tormamist tavapärasest enam. Inimeses on küllap ka alateadlik soov teatud kokkuvõtteid teha ja asjad ära lõpetada.
Aasta lõpus tundub mõnikord ööpäev venivat 25-tunniseks. Ettevõtted-asutused korraldavad töötajatele pidusid. Millegipärast meenuvad just nüüd sõbrad, keda pole ammu näinud. Lastel algab koolivaheaeg ja tihtipeale toob see vanematele kaasa vajaduse nende liikumisi-tegemisi korraldada. Kõigele lisaks loetakse aasta lõpus veel ka raha. Ja mitte ainult selles mõttes, milliseid väljaminekuid tuleb teha kinkide ostmiseks.
Näiteks kõik, kes teevad kolmandasse pensionisambasse sissemakseid, peaksid silmas pidama 27. detsembrit, kui soovitakse, et summa jõuaks veel tänavu pensionifondi. Kolmandasse ehk vabatahtlikku sambasse saab aastas panna kuni 15% brutotulust, ent mitte rohkem kui 6000 eurot. (See 2012. aastal kehtestatud reegel on tegelikult ajale jalgu jäänud, aga see vajaks täiesti eraldi käsitlust.)
Ja muidugi kingitused – kellele mida – jälle ports mõtlemist ja korraldamist.
Mõnikord öeldakse, et aastalõpu pühadeaeg ja kulutamine on liiga tihedalt seotud. Eriti jõulude keskset mõtet ja sõnumit silmas pidades. Igal aastal ilmub meediasse keegi kommentaariga jõuluhullusest kaubanduses. Ent iga mündil, nagu öeldakse, on kaks poolt.
"Suurte kulude aeg võib paljudele olla ka päästvate tulude aeg," kirjutas Äripäevas Lauri Vahemeri nimeline kolumnist, kes elab ja tegutseb Lõuna-Euroopa riikides. "Ilma detsembrikuiste lisakuludeta oleks ka meil [Eestis] vähem restorane, kohvikuid, kõrtse ja erilisemat kaupa pakkuvaid poode."
Milline suurepärane mõttekäik! Iga kauba või teenuse ostuga toetame ju ettevõtlikke inimesi, ettevõtlikkust üldisemalt. Meenub hiljutine jutuajamine Nõmme jõululaadal vahva noore Pärnumaa mesinikuga, tulemuseks lisaks heale tujule purk maitsvat kanarbikumett minu kotis ja hiljem pere pannkoogihommikus.
Olen tähele pannud, et kui mingi asi käib hullult närvidele, tuleb negatiivset energiat püüda hoopis vastupidise jõuna ära kasutada nagu idamaiste võitluskunstide filosoofias.
Kui tarbimine ära tüütab, ei maksa võtta seisukohta, et ei tarbi üldse ja manada kaasteelisi, vaid teha seda nii, et iga sinu väike samm teeb maailma paremaks. Talvekülmale ja lumele on näiteks hea vastu astuda lumest ja jääst viimast võttes – teha üks suusaring või uisutuur. Pimedale ajale seisab vastu jõuluvalgus. Ja nii edasi.
Ja liiga palju ei maksa aasta lõpus lõpule kui niisugusele ka keskenduda, sest mingit pikka pausi ju ei tule, argielu läheb kohe edasi ja vastasel korral võib tekkida probleem enda vaimse käimasaamisega. Soovin, et võimalikud paljud meist leiaksid, kas või korrakski, ühe rahuhetke iseendas. Ilusaid pühi